EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE MÕJU EESTI VEINITÖÖSTUSELE. Indrek Hinno Tallinna Tehnikaülikool

Transcription

1 EUROOPA LIIDUGA LIITUMISE MÕJU EESTI VEINITÖÖSTUSELE Taustast, Eesti eurointegratsioon Indrek Hinno Tallinna Tehnikaülikool Eesti on seadnud oma välispoliitiliseks prioriteediks Euroopa Liiduga liitumise. Liitumisläbirääkimised avati Brüsselis 1998 aasta märtsis ja on praeguseks kulgenud teiste kandidaatriikidega võrreldes suhteliselt edukalt ning ühtlases tempos aasta alguse seisuga oli Eesti läbirääkimisdelegatsioon suutnud avada kõik sisulised peatükid ja ajutiselt sulgeda neist üle poole (16 29st) 1. Aga Euroopa Liiduga liitumine ei ole asi iseeneses. Peale poliitiliste ja ideoloogiliste motiivide on Eesti eurointegratsiooni taga ka hulk majanduslikke argumente. Eesti väliskaubandus on kasvavalt olnud orienteeritud EL liikmesriikidele, mis loob hea baasi saada kasu Euroopa ühtse turu osaks saamisest ning nelja põhivabaduse (kaupade, kapitali, isikute ja teenuste vaba liikumise) rakendumisest ka Eesti ettevõtetele. Kuid kas see, mis on kasulik riigile tervikuna, on kasulik ka üksikutele tööstusharudele ja ettevõtetele? Kehtib rusikareegel Euroopa Liiduga liitumise analüüsil Eesti ettevõtete seisukohast, et võidavad liitumisest suuremad ning tugevamad ettevõtted, kes on end välisturgudel hästi sisse seadnud, teinud perspektiivitundega investeeringuid tootmise ja tegevuse kaasajastamiseks ning efektiivistamiseks, viinud tegevuse kooskõlla Euroopa õigusruumi normidega. Kaotajateks peetakse siseturule orienteeritud, vähese ekspordipotentsiaaliga ettevõtteid, millele osutub nähtavasti lähitulevikus eurointegratsiooniprotsessi mõjul kiiresti areneva regulatsioonikeskkonnaga kohanemine ülejõukäivaks 2. Riik peab oma majanduspoliitikat kujundades arvestama aga ka selle teise kategooriaga nende firmadega, kellele Euroopa integratsiooniprotsess tekitab olulisi raskusi tulevikus konkurentsivõime säilitamisel. Võimalikud probleemvaldkonnad tuleb identifitseerida ja kujundada vastavad meetmed ülemineku pehmendamiseks. Euroopa Liiduga liitumise protsess on eriti valulik Eesti toiduainetetööstusele põhiliselt kahe aspekti osas. Esiteks on toiduainete töötlemise ettevõtetele kehtestatud EL-is ranged hügieeni- ja sanitaarnõuded, mille täielik juurutamine nõuab ettevõtetelt lühikese aja jooksul suuri investeeringuid, teiseks probleemiks on põhiliste toorainesisendite (põllumajandustoodete) tulevane suhteliselt kõrge hind võrreldes Eesti praeguse ning maailmaturu tasemega. Alljärgnevalt analüüsin põhjalikumalt Eestis puuvilja- marjaveine tootvate ettevõtete muutuvat väliskeskkonda Eesti eurointegratsiooniprotsessi kontekstis, kuna tegemist on suhteliselt kompaktse tööstusharuga, mida lähi- ja keskperioodil ootavad ees mitmed suured muudatused. Analüüsi eesmärgiks on välja töötada soovitused Euroopa Liidu 1 Välisministeerium. Hetkeseis liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga taustainfo, seisuga 5. detsember vt. Ettevõtja Eurokäsiraamat; Paavo Palk. EL on kasulik võitjatele. Äripäev. 1 september 2000; Rünno Lumiste. Mis saab Eesti tööstusest Euroopa Liidus. Äripäev 21. november jt. 318

2 liitumisläbirääkimistel veinitööstusele soodsaid tingimusi garanteerivate läbirääkimispositsioonide formuleerimiseks. Eesti veinitööstuse olukord Kõrvuti mastaapsete eesti liha- piima-, kala-, leiva- ning õlletööstustega on Eesti toiduainetööstuse osaks ka kohalik veinitööstus. Eesti veinitööstus on isegi toiduainetetööstuse kontekstis suhteliselt marginaalse osatähtsusega haru. Kokku on Eestis 7 puuviljamarjaveine tootvat ettevõtet, mis on koondunud Eesti Veinitootjate Liitu, lisaks toodab puuvilja- marjaveine ka Viru Joogid AS. Viimane ei osale Veiniliidu töös. Tabel. 1. Eesti veinitootjate Liidu liikmed ja nende põhilised andmed. Tootja nimi Asukoht Käive (1999, milj.) Töötajate arv (1999) AS Karme Karksi, Viljandi mk. 11, AS Valtu Vein Kaerepere, Rapla mk. 20, AS Tarco Vein Aruküla, Harju mk. 5, AS Linda Nektar Kobela, Võru mk. 8, AS Nurga Kalana, Jõgeva mk. 2, AS Võhu Vein Võhu, Lääne-Viru mk. 29, AS Põltsamaa Felix Põltsamaa 76, Viru Joogid AS Jõhvi, Ida- Viru mk. 20, Kokku X 174, Allikas: Äripäeva erileht Toiduainete 1999 aasta TOP 100, Äriregister Ülaltoodud tabelis on kajastatud Eestis tööstuslikult veine tootvad ja turustavad ettevõtted. Loomulikult on olemas veel terve rida üksiküritajaid ja enda vajadustest enam koduveini tegijaid, kuid nende mõju on nähtavasti siiski kohaliku tähtsusega ning nad ei suuda turustada oma toodangut üle Eesti. Tabelis 1 kajastatud naturaalveine tootvate ettevõtete summaarne käive 1999 aastal oli 174 miljonit krooni. Võttes arvesse seda, et mõne ettevõtte käibest moodustab veinide tootmine vaid osa, võib kohaliku veini turu mahuks hinnata ligikaudu 90 kuni 100 miljonit krooni (Eestis toodeti 1999 aastal 2,43 milj. liitrit naturaalveini). Eesti toiduainetetööstuse 1999 aastal müüdud toodangust moodustab see umbes 1,3% ning kogu töötleva tööstuse mahust vaid 0,36%. Eestis veine tootvad ettevõtted annab otseselt tööd 384 inimesele, mis moodustab 2.23% toiduainete tööstuses hõivatud tööjõust ning 0,48% kogu töötlevas tööstuses hõivatud tööjõust 3. Eesti veinitööstus on madala kasumlikkusega aastal oli vaadeldavate ettevõtete keskmine rentaablus 1,8% (tabelis 1 toodud ettevõtted teenisid summaarselt 3,2 miljonit krooni puhaskasumit). Võrreldes 1998 aasta andmetega näitavad finantstulemused ligi 30%- list rentaabluse langust (1998 aastal oli ettevõtete keskmine rentaablus 2,6%). Pikema vaatlusperioodiga ( ) rentaablust analüüsides ilmneb, et kokkuvõttes on tööstusharu kasumlikkus vähenenud, kogu perioodi jooksul on kasumlikkus langenud kahe kolmandiku võrra. Veinitööstuse eripäraks on selle majandusharu suhteliselt suurt mõjutatavust Euroopa Liidu poolt ettekirjutatud määruste rakendamisel. Eesti seadusandluse harmoniseerimine Euroopa Liidu omaga seab veinitootjatele mitmeid täiendavaid nõudeid: aktsiisiseadus nõuab alkoholi 3 Eesti Statistikaamet. Tööstus 1999/4. Kvartalibülletään. 319

3 tootvate ettevõtete registreerimist aktsiisilaona, EL ühtse põllumajanduspoliitika (CAP - Common Agricultural Policy) rakendamine praegusel kujul Eesti liitumisel muudab tööstuse sisendid praegusest märgatavalt kallimaks, samuti kasvavad tegevus- ja tootmiskulud pideva töö- ja äriseadusandluse arendamise tõttu (töötuskindlustus, karmistuvad töökaitsenõuded). Eestis toodetud veini on tarbitud suures osas siiski tema suhteliselt konkurentsivõimelise hinna pärast. Hinna pideva kasvu tingimustes võib Eestis toodetavate veinide turg kiirest kokku kuivada. Maksustamine - muutuv arvestussüsteem Euroopa Liidu piires ühtse maksusüsteemi väljakujundamine on väga ambitsioonikas tegevus, kuna selles vallas on liikmesriigid väga varmad oma positsioone kaitsma. Üks aktiivsemaid maksustamise ühtlustamise vastu võitlevaid liikmesriike on Suurbritannia 4, kelle teeneks on seegi, et maksuküsimustes peab Euroopa Liit kõik tähtsamad otsused tegema ühehäälsuse printsiipi järgides ja ei saa rakendada tavapärast kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõtet. 5 Maksustamise küsimustes on EL oma peatähelepanu suunanud kaudsete maksude kogumise süsteemile. Euroopa Liidu poolt on tehtud kohustuslikuks vähemalt 15%-line ühtlase baasiga käibemaks ja kolme euroaktsiisi olemasolu (alkoholi, tubaka ja mootorikütuse aktsiis) ning miinimummäärad. Neid ei saa nimetada tsentraliseeritud maksudeks, kuna nende maksude kehtestamine on iga liikmesriigi pädevuses ja maksutulu laekub riigi, mitte EL-i eelarvesse 6. Eestis kehtis kuni 31. detsembrini aastal välja töötatud (RT I 1995, 87, 1539) ja mitmeid kordi parandatud alkoholiaktsiisi seadus, millega oli maksustatud Eestis toodetud ning Eestisse imporditud alkohol, välja arvatud kogused, mida Eesti tollieeskirjadega oli füüsilistel isikutel lubatud maksuvabalt Eestisse tuua. Seaduse kohaselt pidi veini ja muu kääritatud joogi tootja aktsiisi maksma veini müümisel, vahetamisel, tasuta üleandmisel või omatarbeks kasutusse võtmisel. Nimetatud seadus ei võimaldanud rakendada Euroopa Liidus kehtivat ühtset aktsiisiladude süsteemi. See tingiski uue alkoholiaktsiisi seaduse väljatöötamise, mis tõi ka Eesti maksundusse EL-is kasutatava aktsiislao mõiste. Tulenevalt Euroopa Liidu majandusintegratsiooni alustala - ühtse turu loogikast on Euroopa Liidus käibel Eestist seni erinenud süsteem aktsiisimaksude kogumisel. Ühtse turu tingimustes pole liikmesriikide piiridel tollikontrolli ja ühes liikmesriigis vabasse ringlusesse lastud kaup võib kogu liidu piirides takistuseta liikuda, ilma et rakendataks täiendavaid kontrolle. Siit tulenevad ka aktsiisladudele esitatavad suhteliselt ranged nõuded. Aktsiisilaoks on uue alkoholiaktsiisi seaduse mõistes koht (hoone ja territoorium), kus aktsiisilaopidajal on õigus ajutises aktsiisivabastuses toota, ladustada või lähetada aktsiisiga maksustatavat kaupa. 7 Sama seaduse alusel on alkoholi lubatud toota vaid aktsiisilaos. 4 EV Välisministeerium. Rahvusvahelise meedia ülevaade. Euroopa Liidu Nizza tippkohtumise erinumber. 5 Ühehäälsuse nõue annab liikmesriigile, kellel on midagi oluliselt kaotada mõne Euroopa Liidu initsiatiivi tõttu, võimaluse otsus või edasine tegevus oma vetoga peatada. Kvalifitseeritud häälteenamust kasutatakse Euroopa Liidu tasandil otsuste vastuvõtmisel enamuse ühtse turu valdkondade osas, kusjuures viimane, Nizza tippkohtumine laiendas veelgi nende küsimuste ringi, kus tulevikus võetakse Euroopa Liidus otsuseid vastu kvalifitseeritud häälteenamusega. 6 Erle Kõomets. EL loob maksustamisel võrdsed võimalused. Äripäev, Alkoholiaktsiisi seadus. 14. juuni a. RT I 2000, 58,

4 Seega peavad kõik Eesti veinitööstused registreerima end aktsiisilaona. Aktsiisilaole on seaduses ette nähtud suhteliselt ranged ning konkreetsed kriteeriumid, mille täitmine eeldab veinitootjatelt suuri investeeringuid. Eesti alkoholiaktsiisi seaduse ühtlustamine Euroopa Liidu riikide omadega on aga kokkuvõttes kindlasti positiivse mõjuga protsess, kuna uus süsteem võimaldab suurtel ettevõtetel, kes impordivad piiritust, lükata aktsiisi maksmise piirituse importimise hetkelt üle alkoholi vabasse ringlusesse laskmise hetkele, mis kokkuvõttes vabastab nendes ettevõtetes märkimisväärsed käibevahendid. Lisaks peaks uus süsteem tagama efektiivsema maksude kogumise ja salaalkoholi leviku senisest efektiivsema piiramise 8. Maksustamine muutuvad mõisted ja aktsiisimäärad Euroopa Liidus eristatakse alkoholiaktsiisiga maksustamisel nelja gruppi alkoholi, milleks on õlu, vein, vahetoode ja etüülalkohol. EL ei ole kehtestanud veinile miinimumaktsiisimäära 9. Euroopa Liidu seadusraamistiku mõju on näha ka Eesti uue alkoholiaktsiisiseaduses defineeritud mõistete osas ka Eesti seadusesse on sisse viidud vahetoote 10 mõiste. Uue alkoholiaktsiisiseaduse kohaselt maksustatakse Eestis toodetavad puuvilja- marjaveinid muu kääritatud joogina. Juhul kui veini alkoholisisaldus ületab 15%, maksustatakse see kui vahetoode. Suurem osa Eestis toodetavatest puuvilja-marjaveinidest on kangusvahemikus 11 15%, mõned üksikud üle 15%. Seega lisab alkoholiaktsiis keskmisele Eestis toodetavale veinipudelile (veini kangus 14%, pudeli maht 0,75l) 4,88 kroonise maksuosa. Üle 15% kanguse veini pudelil on maksuosa märgatavalt suurem 12 krooni. Tabel 2: Eesti alkoholiaktsiisiseaduste ja Euroopa Liidu poolt nõutava miinimumaktsiisimäärade võrdlus (aktsiis on arvutatud kroonides liitri kohta) Alkohol Vana seadus Uus seadus EL miinimum Vahuvein ja viinamarjavein alkoholisisaldusega kuni 15% 10,40 kr. 10,40 kr. pole sätestatud mahust Vahuvein ja viinamarjavein alkoholisisaldusega üle 15% mahust Muu kääritatud jook alkoholisisaldusega kuni 15% mahust Muu kääritatud jook alkoholisisaldusega üle 15% mahust 15,60 kr. 10,40 kr. (kuni 18%), edasi nagu vahetoode 4,90 kr. 3,25 kr. (kuni 6%) 6,50 kr. (üle 6%) pole sätestatud pole sätestatud 6,50 kr. vt. vahetoode vt. vahetoode Õlu 2,50 kr.* 0,55 kr.**** 0,295 kr.**** 3,00 kr.** Muu alkohol 1,15 kr.*** 1,45 kr.*** 0,86 kr.*** 8 Madis. Müller. Uus alkoholiaktsiisi seadus on ettevõtjasõbralikum. Maksud. Äripäeva erileht, European Parliament Fact Sheets. Excise duties: alcohol and tobacco Vahetoode on alkoholiaktsiisi seaduse mõistes toode (alkoholisisaldusega 1,2 kuni 22 mahuprotsenti), mis kuulub Eesti Kaupade Nomenklatuuri rubriikidesse 2204, 2205 või 2206, aga ei lange seaduse mõistes veini, õlu või kääritatud joogi mõiste alla. 321

5 Meditsiinis, farmaatsias jne. 0,20 kr. ei maksustata kasutatav piiritus Vahetoode mõiste puudus 16kr. ligikaudu 7 kr. Allikas: Alkoholaktsiisiseadus (kehtis 01 detsember 1995 kuni 31 detsember 2000), Alkoholiaktsiisiseadus (kehtib alates 01. jaanuar 2001), Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise maksuvaba kaubanduse lõppemisest tingitud mikromajanduslike mõjude analüüs Eesti seisukohast (KPMG Estonia, 31 jaanaur 2000) * alkoholisisaldusega kuni 4,7% aastas üle 3 milj. liitri tootmisel ** alkoholisisaldusega üle 4,7% aastas üle 3 milj. liitri tootmisel *** muu alkoholi liitri protsendi kohta **** õlle liitri protsendi kohta Seega on Eesti ja Euroopa Liidu seadusandluste harmoniseerimisel põhiline mõju alkoholiaktsiisi arvutamisel kasutatavate kategooriate ühtlustamisel. Oluliselt ebasoodsamaks senisest on muutunud Eestis toodetavate kangemate veinide positsioon, kuna aktsiisimaks on kasvanud üle kahe korra (6,5 kroonilt 16 kroonile liitri kohta). Sellegipoolest on uus alkoholiaktsiisi seadus säilitanud olulised eelised Eesti veinitööstusele, kuna keskmine aktsiis puuvilja- marjaveinidelt on märgatavalt madalam viinamarjaveinidele kehtestatud aktsiisist (6,5 krooni vs 10,4 krooni liitrilt). Uus seadus on kaotanud varasemalt eksisteerinud suure disproportsiooni üle 15% alkoholisisaldusega viinamarjaveinide ja puuvilja- marjaveinide vahel ning keeranud selle isegi tagurpidi. Kui varem oli liitrilt makstava aktsiisi määr vastavalt 15,6 ja 6,5 kr (vahe 2,4 kordne), siis uues versioonis puudub kangetelt veinidelt makstava aktsiisi oluline vahe, kui võrreldavad joogid on kangusega 18-20%. Kui aga võrreldavate jookide kangus jääb vahemikku 15-18%, on oluline eelis viinamarjaveinil, kuna see maksustatakse veini kategoorias (10,4 krooni liitri kohta) samal ajal kui puuvilja- marjavein maksustatakse vahetootena (16 krooni liitri kohta). Kolmveerandliitrise standardpudeli kohta on aktsiisimaks importveinidel 7,8 krooni, asenduskaubana tarbitava Eesti veini pealt tuleb aga maksta 12 krooni aktsiisi. Sisendid Eesti veinitööstus kasutab peamiste sisenditena kodumaise päritoluga toorainet (puuvilju ja marju), peamiselt imporditavat suhkrut ning kohaliku päritoluga tööjõudu. Kui puuviljade ja marjade hankimisel sõltub Eesti tootjate poolt küsitav hind sageli kohalikest oludest ja sellest, kui hea on olnud marja-aasta, siis teiste tähtsamate sisendite puhul saame prognoosida tulevasi arenguid eeldusel, et Eesti seadusandlus harmoniseeritakse Euroopa Liidu omaga. Üheks olulisemaks muutuseks toorainete osas on EL suhkrurežiimi rakendumisel aset leidev järsk suhkru hinna kasv Eesti tarbija jaoks. Euroopa Liidu Ühtse Põllumajanduspoliitika (CAP) raames eksisteeriv keerukas erirežiim suhkruturu korraldamisel tagab selle, et EL sees on suhkru hind maailmaturu hinnast mõnel juhul isegi kolm korda kõrgem. Eesti liitumisel Euroopa Liiduga peaks teoreetiliselt rakenduma EL-i põllumajanduspoliitika meetmed ka Eesti põllumajandustoodete siseturule ja -kaubandusele, millega kaasneks oluline põllumajandustoodete hinna kasv Eesti tarbijate jaoks. Kui Eesti liituks EL-iga kohe, tähendaks see veinitootjate aspektist suhkru hankimiseks tehtavate kulutuste kolmekordistumist 11. Puuvilja- marjaveini tegemisel moodustab suhkru osatähtsus toote sisendite hinnas umbes kolmandiku. 11 PW Partners ja Eesti Toiduainetetööstuse Liit. Uuring Euroopa Liidu suhkrurežiim ja mõju Eestile. 322

6 Suhkrurežiim on olnud siiani suhteliselt immuunne EL põllumajanduspoliitika reformide suhtes, kuid ka selles osas on muutuseid toimunud. Euroopa Komisjon on lubanud kehtiva suhkrupoliitika 2002 aasta juuniks ümber vaadata. Senikaua piirdutakse toodangukvootide kahandamisega ja turundussüsteemi lihtsustamisega 12. Seega ei ole võimalik praegu öelda, milline saab olema suhkru hinna muutus Eesti liitumisel EL-iga, kuna teadmata on täpne liitumise aeg ja selleks ajaks väljakujunenud suhkrurežiimi olemus. Praeguse seisuga võrreldes suhkru hind aga kindlasti kasvab. Teiseks tähtsaks tööstusharu sisendiks on tööjõud, mille kasutamisega seotud kulud on Eesti iseseisvusperioodi jooksul pidevalt kasvanud. Ühelt poolt on tegu loomuliku arenguga, mida põhjustab majanduskasv ja lääneriikidega võrreldes kõrge inflatsioonitempo, teisest küljest on selle kuluartikli kasv seotud riigi poolt kujundatava poliitika ja institutsiooniliste muudatustega. Püüd etteantud tähtaja jooksul Euroopa Liidu poolt sotsiaal- ja tööpoliitika valdkonnas ettekirjutatut juurutada paneb Eesti ettevõtetele suhteliselt suure sotsiaalsete kulude koorma. Eesti on võtnud kohustuse rakendada sotsiaal- ja tööpoliitika alast acquis'd alates liitumise hetkest täies mahus ja ei taotle erandeid ega üleminekuperioode. Ühelt poolt on see kindlasti julge ja sotsiaalsest vaatenurgast ainuõige otsus, kuid ettevõtlusringkondades siiski läbi arutamata küsimus. Ühe näitena sotsiaalküsimuste lahendamise kulukusest ettevõtlusele on töötuskindlustuse maksmise sisseviimine 1,5%-se lisamaksu näol töövõtjatele ja tööandjatele. Euroopaliku ühiskonnamudeli juurutamine muudab lähitulevikus ka Eesti tööjõu senisest märgatavalt kallimaks, mis omakorda kärbib oluliselt nii kitsalt veinitööstuse kui ka kogu Eesti ettevõtluse konkurentsivõimelisust Euroopa ja maailma kontekstis. EL liikmesriigid on edasisel Eesti integreerumisel huvitatud sellest, et Eesti võtaks täielikult üle EL-i olemasoleva tööohutuse ja töötervishoiu alase reeglistiku. See aitaks vähendada ja osaliselt vältida Eesti võimalikku sotsiaalset dumpingut kohalikus tööstuses. Sotsiaalne dumping ilmneb selles, et kui Eesti tööandjad peavad töökaitsevahendite, töötingimuste ohutuse ja minimaalsete sotsiaalgarantiide tagamiseks vähem investeerima kui EL liikmesriikide konkurendid (Eesti reeglistik ei ole nii range kui EL-is), on Eesti tööstuse toodang odavam ja konkurentsivõimelisem 13. Konkreetse näite juurde asudes: alljärgnevas tabelis on esitatud kuue Eesti veinitööstuse ettevõtte (need, mis kasutavad aruandluses kasumiaruande skeem 1-e) tööjõukulude dünaamika perioodil Võrdluseks tööjõukulude muutumisega on tabelisse lülitatud ka vaatlusaastate tarbijahinna indeksi kasv ning tööjõukulude osakaal kogukuludest. Tabel 3. Eesti veiniliidu liikmete tööjõukulude dünaamika perioodil Realiseerimise netokäive kuues veine tootvas 87, , ,375187,331142,522 ettevõttes (Σ, milj. kr.) Tööjõukulud kuues veine tootvas ettevõttes (Σ, 13,613 18,604 21,777 22,608 23,569 milj. kr.) Kasv eelmise perioodiga võrreldes (%) 36,7% 17,1% 3,8% 4,3% 12 Äripäev Ahti Kallikorm. Ülevaade sotsiaalpoliitika ja tööhõive, transpordi ja kapitali vaba liikumise peatükkide sõelumiskohtumistest, läbirääkimiste edasisest protsessist Briifing Välisministeeriumis 323

7 Tarbijahinnaindeksi kasv (%) 23,1 11,2 8,2 3,3 Tööjõukulude suhe käibesse (%) 15,6% 14,5% 10,7% 12,1% 16,5% Allikas: Äriregister, Statistikaamet. Tabelist selgub, et tööjõukulud on vaatlusperioodil pidevalt kasvanud, kuigi kasvutempo pidevalt väheneb. Võrdlusest inflatsioonitempoga (tarbijahinnaindeksi kasv) selgub, et töötajate reaalpalk on vaatlusperioodil samuti kasvanud, kuigi kasv on viimastel aastatel (1999) olnud marginaalne, 1998 aastal reaalpalk isegi vähenes. Tööjõukulud on veinitööstusettevõtete kulustruktuuris taaskord tähtsustumas. Kui 1997 aastal oli otseste tööjõukulude ja ettevõtte käibe suhe 10,7%, siis 1999 aastal oli osakaal juba 16,5%, sarnane osatähtsusele 1995 aastal. Kui ettevõtete otsesed tööjõukulud on pidevalt kasvanud, siis valimi ettevõtete summaarne käive see-eest 1997 aastast langenud. Suure osa sellest nähtusest saab kirjutada AS Viru Joogid kontole, kuna selle ettevõtte käibemahud on vaatlusperioodi jooksul väga tugevasti muutunud. Tööjõukulusid on võimalik teoreetiliselt optimeerida automatiseerimise, tööprotsessi ümberkorraldamise või mõne muu efektiivsust tõstva meetodiga, mille peamine efekt on inimtöö osakaalu vähendamine. Veinitööstuses pole tööviljakuse kasv või tootmisprotsessi automatiseerimine eriti tulemuslikud meetodid, kuna haru tootmistegevus ei ole eriti tööjõumahukas. Eesti veine tootvad ettevõtted opereerivad suhteliselt madala kasumlikkusega (keskmine rentaablus 1998 aastal 2,6%, 1999 aastal 1,8%), mistõttu tööjõukulude, aga ka kõigi teiste kulude suurenemine on ettevõtetele oluliseks probleemiks. Kui tööstusel ei õnnestu kuskilt kokku hoides säästuefekti saavutada, tuleb suurendada väljamüüdava toodangu hinda, mis Eesti suhteliselt hinnatundliku turu tingimustes võib olla ettevõtetele kokkuvõttes kahjulik. Järeldused ja kokkuvõte Eesti liitumine Euroopa Liiduga toob peale poliitilise eesmärgi realiseerumise kaasa ka mõnevõrra kainestavama majandusliku tegelikkuse. Eesti liitumine eeldab seadusandluse ühtlustamist ja vajaliku institutsionaalse raamistiku loomist. Järjest enam paika loksuv ja konkretiseeruv seadusandlik raamistik sunnib aga ka Eesti ettevõtteid tegutsemiseks uusi võimalusi otsima, kuna muutuv keskkond sunnib peale edasise kiire tegevuskulude kasvu. Veinitööstuse näide on kõnekas, kuna seadusandluse harmoniseerimine on haru mõjutanud mitmeti uus aktsiisimaksustamise süsteem nõuab investeeringuid alkoholi tootmise jätkamiseks, tööseadusandluse ja töökaitsenõuete arenemine muudab tööjõudu üha kallimaks sisendiks, tööstusharu tähtis tooraine suhkur on Euroopa Liidu keeruka reguleerimismehhanismi tõttu pärast liitumist tootjale märgatavalt kallim. Eesti veinitöötuse tulevik satub Euroopa Liiduga liitumisel olulise löögi alla, mille pehmendamiseks tuleks kaaluda järgnevate abinõude kasutuselevõttu majanduspoliitilisel tasandil: näha ette riiklikul vahendeid väikeste alkoholitootjate investeeringuteplaani toetamiseks aktsiisilaoks ümberkujundamisel. Toetus võiks olla laenude garanteerimine, intressitoetus, osaline kaasfinantseerimine vms. kaotada alkoholiaktsiisi seaduses leiduv disproportsioon kodumaise ja imporditud (marjaveini ja viinamarjaveini) kangestatud veini pealt makstava aktsiisi osas. 324

8 taotleda EL liitumisläbirääkimistel täiendavaid struktuurifondide vahendeid väiketootjate üleminekuinvesteeringute tagamiseks. Luua toetussüsteem kompenseerimaks CAP-i mõjul kallinevate sisendite hinnatõusu. EL tööpoliitika alase acquis harmoniseerimisel Eesti seadusandlusega tuleks senisest enam arvestada väiketööandjate huvidega ja seisukohtadega, tööandjatele täiendavaid kohustusi tekitavate lõikude alal tuleks läbirääkimistel taotleda üleminekuperioode. Loetletud abinõusid kasutusele võttes on võimalik mõnevõrra leevendada Eesti veinitööstust ees ootavaid suuri šokke. Kuna väiketööstustele mõjuvad ebasoodsalt riigi poolt kehtestatavad nõuded ja piirangud, peaks just riik muretsema ka seadusemuudatustest kahju kannatavate ettevõtete konkurentsisituatsiooni parandamise eest. Selle teostamiseks on mitmeid võimalusi, mis jäävad kahe äärmusliku versiooni vahele: rangete nõuete kehtestamisel tuleb ettevõtteid toetada; teine võimalus on kehtestada sellised nõuded, mis ei põhjustaks paljudele väiketootjatele üle jõu käivaid probleeme. Loomulikult ei saa Eesti veinitööstuse ettevõtted aga jääda lootma riigipoolsele abile, vaid peavad keskendama oma tähelepanu lisaks liitumisega kaasnevate kulude minimeerimisele ka liitumisega kaasnevate tulude maksimeerimisele. Seejuures on eriti vajalik arendada oma toodete kaubamärke ja luua rahvusvahelisi kaubanduskontakte tulevase EL piirides. Antud teemat tuleks täiendavalt ja põhjalikumalt uurida, et selgitada välja Eestiga sarnastes klimaatilistes oludes asunud piirkondade (Soome, Taani) veinitööstuste arengut Euroopa Liiduga liitumisega seoses. Selle info baasil saab teha täiendavaid ettepanekuid ja soovitusi tööstusharu arengu soodustamiseks muutuvas keskkonnas. Kasutatud kirjandus 1. Paavo Palk. EL on kasulik võitjatele. Äripäev. 1 september Rünno Lumiste. Mis saab Eesti tööstusest Euroopa Liidus. Äripäev 21. november Alkoholiaktsiis seaduse rakendamise korra kinnitamine. Rahandusministri määrus 28 novembrist nr Alkoholiaktsiisi seadus. 14. juuni a. RT I 2000, 58, Alkoholaktsiisi seaduse muutmise seadus. 20 dets RT I 2000, 102, Madis Müller. Uus alkoholiaktsiisi seadus on ettevõtjasõbralikum. Maksud. Äripäeva erileht, European Parliament Fact Sheets. Excise duties: Alcohol and tobacco EV Välisministeerium, KPMG Estonia. Uuring Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise maksuvaba kaubanduse lõppemisest tingitud mikromajanduslike mõjude analüüs Eesti seisukohast. 31. jaanuar PW Partners ja Eesti Toiduainetetööstuse Liit. Uuring Euroopa Liidu suhkrurežiim ja mõju Eestile. 10. Välisministeerium. Hetkeseis liitumisläbirääkimistel Euroopa Liiduga taustainfo, seisuga 5. detsember Alar Streimanni EL-teemaline briifing ajakirjanikele10. oktoobril 2000 Välisministeeriumis Vello Lään. Eestimaa purpur ja kuld. Tartu EV Välisministeerium. Rahvusvahelise meedia ülevaade. Euroopa Liidu Nizza tippkohtumise erinumber Erle Kõomets. EL loob maksustamisel võrdsed võimalused. Äripäev,

9 15. Ettevõtja Eurokäsiraamat. KPMG Estonia ja Äripäeva Kirjastus. 16. EV Sotsiaalministeerium. Seletuskiri Töötuskindlustuse seaduse eelnõu juurde EV Välisministeerium. Liitumisläbirääkimised: peatükk nr. 13: Sotsiaal- ja tööpoliitika. Taustainfo Ahti Kallikorm. Ülevaade sotsiaalpoliitika ja tööhõive, transpordi ja kapitali vaba liikumise peatükkide sõelumiskohtumistest, läbirääkimiste edasisest protsessist Briifing Välisministeeriumis Summary THE IMPLICATIONS OF EU ACCESSION TO ESTONIAN WINE INDUSTRY Indrek Hinno Tallinn Technical University Estonia s accession to the EU has been a success-story on a political level. The accession policy has dictated rather quick-paced harmonization of laws and institutional framework. The harmonization is demanding for the government in preparing the legislation, but also for the business community and enterprises, as they have to live up to the new laws. An example of Estonian wine industry is presented. There are altogether 8 companies in Estonia, which produce fruit-wines with the total turnover of 174 million EEK and the profitability ratio of 1,8% in The industry has little to gain from the benefits of European Single Market, but much to lose as the operating environment increases the costs. Particular issues for the industry are adoption of new excise tax law, unfavorable conditions of the European sugar system and the implications and constantly increasing labor costs. The excise law introduces the term of excise-warehouses to Estonian legislation. All wineproducing companies have to register themselves as excise-warehouses, which presents extensive investment requirements. Also the excise rates have been changed, some in favor of the local producers, some not. The sugar prices in EU are a great concern for the companies, as sugar is an important ingredient in Estonian fruit-wines. If Estonia would accede the EU today, the sugar prices for wine-producers would triple overnight. This endangers the competitive position of the industry as a whole. Estonia is constantly developing its social and employment policy, which places rather heavy burden on the business society from one side as taxes and from the other as strict regulations on employment conditions. These factors and others, not covered in the article are currently pressing the industry out of its comfort-zone and forces the companies to work out specific strategies in order to survive in the EU. There is a need for additional measures on economic policy level for ensuring the sustainable development of the industry, namely: provide financial support (guarantee loans, interest subsidies etc) eliminate tax disproportion apply for transition periods in sensitive areas for the industry. 326