Illegaalse alkoholi ja sigarettide tarbimine ja kaubandus ning ümbrikupalkade maksmine Eestis 2016 (elanike hinnangute alusel)

Transcription

1 Eesti Konjunktuuriinstituut Estonian Institute of Economic Research Illegaalse alkoholi ja sigarettide tarbimine ja kaubandus ning ümbrikupalkade maksmine Eestis 2016 (elanike hinnangute alusel) Tallinn Mai 2017

2 Aruande koostaja: Elmar Orro Töögrupp: Lia Lepane, Mati Reiman, Marje Josing, Kiira Martens, Ingrid Niklus, Viivika Savina, Eva Priedenthal Eesti Konjunktuuriinstituut Rävala Tallinn tel eki@ki.ee Copyright Eesti Konjunktuuriinstituut

3 SISUKORD I ILLEGAALSE ALKOHOLI TARBIMISE JA KAUBANDUSE UURING Legaalse alkoholi eelistamine Elanike eksperthinnangud alkoholi illegaalse kaubanduse kohta Illegaalse kaubanduse levik Illegaalse alkoholi isiklik tarbimine Illegaalse alkoholi kättesaadavus Legaalse ja Illegaalse alkoholi hinnad Illegaalse alkoholi tarbimine Illegaalse alkoholi osakaal kange alkoholi turul...17 Kokkuvõte...19 II ILLEGAALSETE TUBAKATOODETE TARBIMISE JA KAUBANDUSE UURING Eesti elanike suitsetamisharjumused Suitsetamise levik täiskasvanud elanike hulgas Legaalsete sigarettide eelistamise põhjused Sigarettide hankimine välismaalt Elanike eksperthinnangud sigarettide illegaalse müügi kohta Illegaalsete sigarettide kaubandus ja levik Illegaalsete sigarettide isiklik tarbimine Illegaalsete sigarettide kättesaadavus Illegaalsete sigarettide tarbimine Illegaalsete sigarettide osakaal sigaretiturul...39 Kokkuvõte...41 III ÜMBRIKUPALKADE LEVIK EESTIS Hinnangud ümbrikupalkade maksmise kohta...43 Kokkuvõte...53 Lisad Lisa 1. Küsitlustulemuste protsentjaotused...54 Lisa 2. Küsitlustulemuste protsentjaotused sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes...65 Lisa 3. Küsitletud kogumi iseloomustus...83

4 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus I ILLEGAALSE ALKOHOLI TARBIMISE JA KAUBANDUSE UURING Kuigi tänased salaalkoholi tarbimise kogused jäävad kõvasti maha paarikümne aasta tagustele numbritele, ei ole alkoholi must turg kuskile kadunud. Nagu näitavad viimase kümne aasta numbrid, on salaalkoholi tarbijate osakaal alkoholitarbijatest muutunud tsüklitena, jäädes 3-9% vahemikku. Viimase dekaadi trendid on näidanud, et salaalkoholi tarvitajate osakaal kasvab keerukamate majandusolude saabudes ning alaneb siis, kui majandus jälle kosub ning inimestel on tööd ja sissetulekuid. Viimastel aastatel ongi Eesti elanike sissetulekud järjest suurenenud ning sellele lisanduv madal inflatsioon on omakorda võimendanud inimeste reaaltulude kasvu. See avardab tarbijate valikuvõimalusi ka alkohoolsete jookide valikul ja teoreetiliselt jääb üha vähemaks põhjuseid, miks sunniks tarbima kahtlase päritolu ja kvaliteediga illegaalset alkoholi. Tänasel päeval on illegaalse alkoholiga seoses esile kerkinud hoopis teistsugune probleem. Nimelt on seoses alkoholiaktsiiside kiire kasvuga alates aasta algusest oluliselt kasvanud Eesti elanike alkoholiostud Lätist. Kui enese tarbeks on välisriigist alkoholi lubatud kogustes tuua igati legaalne, siis teiste jaoks seda osta ja edasi müüa pole lubatud ja selliselt hangitud alkohol tuleb lugeda illegaalseks aasta lõpus läbiviidud küsitluses selgus, et 17% Lätist alkoholi ostnud inimestest oli seda teinud ka tuttavate tellimuste täitmiseks ja 1% oli ostnud Lätist alkoholi kaasa edasimüümise eesmärgil. 1 Nii nagu traditsiooniline alkoholi salakaubandus (alkoholi illegaalne sissevedu), mõjutab ka selline pealtnäha justkui lubatud alkoholi kaasaostmine teisest Euroopa Liidu riigist negatiivselt riigi maksulaekumisi, sest aktsiis jääb müüdud alkoholi pealt saamata. Kuna olukord on uus, siis Maksu- ja Tolliamet hoiab olukorral silma peal, kuid massiliselt suuremaid rikkumisi ei ole veel sellega seoses siiski tuvastatud. Suuremaks ohuks kasvõi näiteks elanike tervisele on illegaalse päritoluga alkohoolsed joogid, mis ei pruugi piisavalt vastata kvaliteedinõuetele. Seepärast jätkab riik endiselt võitlust traditsiooniliselt leviva salaalkoholi vastu. Käesolevas uuringus analüüsitakse elanike kokkupuuteid salaalkoholiga ning selgitatakse selle tarbimise põhjuseid. Illegaalse alkoholina mõistetakse antud töös alkoholi, mille kohta ostja teadis, et see on kas ebaseaduslikul valmistatud või riiki toodud ning et selle pealt ei ole makse makstud. Töös tuuakse välja hinnanguline illegaalse alkoholi turumaht ja osatähtsus kange alkoholi müügist, samuti arvestatakse välja alkoholi salakaubandusega riigile tekitatud maksukaotused. Uuringu aluseks olnud küsitlus viidi läbi aasta detsembris. Elanikel paluti anda hinnanguid salaalkoholi leviku kohta ning iseloomustada selle isiklikku tarbimist. Lisaks küsitlustulemustele on töös kasutatud veel Rahandusministeeriumi, Statistikaameti, Eurostati andmeid ning Maksu-ja Tolliameti ning alkoholitootjate infot. Eelmainitud küsitlusele ja statistilistele andmetele tuginedes on välja arvestatud illegaalse alkoholi osatähtsus kange alkoholi (viina) müügist, samuti riigile tekitatud maksukaotused. Eesti Konjunktuuriinstituut on illegaalse alkoholituru uuringuid teinud alates aastast. Posti ja interneti teel läbi viidud küsitlusele vastas kokku 2231 Eesti elanikku vanuses aastat. Representatiivsuse tagamiseks on tulemused vanuse, soo, rahvuse ja regiooni järgi kaalutud. Küsitlustulemuste üldjaotused on toodud lisas 1 ning sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes valikuliselt lisas 2. Küsitletud kogumi iseloomustus on esitatud lisas 3. 1 Eesti elanike alkoholiostmine Lätist aastal. EKI

5 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus 1. LEGAALSE ALKOHOLI EELISTAMINE Alkohol on Eestis üldiselt laialt kättesaadav ja täiskasvanud inimesel ei ole probleemi hankida igapäevaselt alkoholi. Siiski kehtivad kauplustes müügipiirangud hilisõhtust hommikuni, kuid nii on see juba olnud aastaid. Viimaste aastate kiire alkoholiaktsiisi tõus on kasvatanud küll alkoholi hinda, kuid samas on suurenenud ka tarbijate sissetulekud, mis on hinnatõusu kompenseerinud. Tulenevalt senisest aktsiisipoliitikast, on aktsiisitõus mõjutanud enam kange alkoholi hindasid, mis on seetõttu kasvanud kiiremini kui lahjal alkoholil. Kange alkohol on ka jook, mida pakutakse mustal turul ning sellega satub tarbija valiku ette, kas osta seda legaalselt või illegaalselt. Vaatamata salaturu olemasolule, eelistavad inimesed siiski tarbida legaalseid jooke. Käesolevas peatükis toomegi välja põhjuseid, mis panevad tarbijaid eelistama legaalset alkoholi. Illegaalse alkoholi ostmise põhjuseid vaadeldakse lähemalt alapeatükis 3.3. Viimasel kümnel aastal on illegaalset alkoholi ostnud alkoholitarbijate osakaal kõikidel aastatel jäänud alla kümne protsendi ning viimastel aastatel püsinud vahemikus 3-4%. Küsitluse järgi oli aastal alkoholi illegaalselt ostnud 3% alkoholitarbijatest ja 97% alkoholitarbijatest oli ostnud vaid legaalset alkoholi. Kui alates aastast ei ole illegaalse alkoholi ostjate osakaal alkoholitarbijatest ületanud 10%, siis enne aastat oli see selgelt kõrgem, ulatudes kümnendi alguses 13-18%-ni ning eelmise kümnendi lõpuaastatel koguni kolmandikuni alkoholitarbijatest (vt Joonis 1.1). Joonis 1.1. Legaalse ja illegaalse alkoholi vahel valiku tegemine (% alkoholi tarbijatest) 100% 80% 60% % 20% 0% Ostab nii legaalset kui illegaalset alkoholi Ostab ainult legaalset alkoholi Legaalset alkoholi eelistati valdavalt kõikides sotsiaal-demograafilistes gruppides (vt lisa 2.1.). Vanusegruppidest olid alkoholi ainult legaalset ostnud kõige enam aastased elanikud (98%), samuti eelistasid seda naised meestest enam (naistest 98%, meestest 94%). 5

6 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Elanikelt uuriti järgnevalt põhjuste kohta, miks panevad eelistama legaalset alkoholi. Selleks paluti hinnata ette antud väited ning järjestada need olulisuse järjekorras. Läbi aastate on kolmeks kõige olulisemaks argumendiks legaalse alkoholi eelistamisel olnud põhimõtteline vastuseis illegaalse alkoholi ostmise suhtes, salaalkoholi ohtlikkus tervisele ning selle halb kvaliteet. Kuigi nimetatud argumente väga oluliseks pidanud alkoholitarbijate osatähtsus on aastaga langenud, ei osta salaalkoholi põhimõtte pärast 66% alkoholitarbijatest ning sama palju peab illegaalset alkoholi tervisele ohtlikuks (vt joonis 1.2). Salaalkoholi halb kvaliteet on väga oluliseks põhjuseks legaalse alkoholi eelistamisel 60% alkoholitarbijatest ning üle poole (51%) alkoholitarbijatest leiab, et majanduslik olukord võimaldab osta legaalset alkoholi. Joonis 1.2. Legaalse alkoholi eelistamise põhjused (% legaalse alkoholi tarbijatest, kelle hinnangul oli põhjus väga oluline) Põhimõtteliselt ei osta salaalkoholi Salaalkohol on tervisele ohtlik Salaalkoholi kvaliteet on halb Majanduslik olukord võimaldab osta legaalset Salaalkoholi ostmisega toetatakse varimajandust Salaalkoholi ostmisega rikutakse seadust Sõpruskonna halvustav suhtumine salaalkoholi Salaalkoholi pole kerge saada % Alla poole alkoholitarbijatest põhjendas legaalse alkoholi eelistamist sellega, et salaalkoholi ostmine toetaks varimajandust (46%) või et salaalkoholi ostmisega rikutakse seadust (39%). Kõige vähem oli neid alkoholitarbijaid, kes eelistavad legaalset alkoholi seetõttu, et sõpruskond halvustaks salaalkoholi tarbimist (27%) või põhjusel, et salaalkoholi ei ole kerge saada (15%). 6

7 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus 2. ELANIKE EKSPERTHINNANGUD ALKOHOLI ILLEGAALSE KAUBANDUSE KOHTA Illegaalse alkoholikaubanduse uurimisel on võetud aluseks elanike antud eksperthinnanguid ja nende isiklikke tähelepanekuid antud valdkonna kohta. Küsitluse teel elanikelt saadud teave, mis tugineb igapäevasest elust kogunenud informatsioonile, võimaldab hinnata illegaalse alkoholi tarbimise trende, levikut ja müügikanaleid, analüüsida salaturu osakaalu kangete alkohoolsete jookide tarbimises jt. küsimusi. Kangete alkohoolsete jookidega võrreldakse salaalkoholi seetõttu, et müüdav illegaalne alkohol ise ongi tavaliselt kange alkohol, mida tarbitakse legaalse viina, likööride jm asemel Illegaalse kaubanduse levik Elanike informatsioon illegaalse alkoholi ostjate või müügikanalite kohta annab kaudselt aimu selle leviku ulatusest ning erinevate aastate vastuste võrdlemine võimaldab välja tuua trende ja muutusi salaalkoholi kaubanduses. Selleks küsitigi elanikelt, kas nende tutvusringkonnas on inimesi, kes ostavad salaalkoholi. Vastustest selgus, et aastal teadis salaalkoholi ostjaid 14% ning ei teadnud 69% vastanutest (vt tabel 2.1). Võrreldes viimaste aastate tulemusi selgub, et kui aastani salaalkoholi ostjaid tundvate inimeste osakaal vähenes, siis aastal selle langustrend peatus. Võrreldes paari viimase aastaga, kasvas aastal natuke nende elanike osatähtsus, kes teavad paljusid salaalkoholi ostjaid (nii kui aastal oli neid vaid 1%, aastal 3%). Samas vähenes aastaga nende vastajate osakaal, kes ei teadnud mitte ühtegi salaalkoholi ostjat (2015. aastal oli neid 76%, aastal 69%). Sellest võib järeldada, et salaalkoholi tarbimise levikut tajutakse aastal mõnevõrra suuremana kui see oli eelnenud aastal, kuid pikemas ajalises võrdluses olulist muutust aset leidnud ei ole. Tabel 2.1. Illegaalse alkoholi ostjate teadmine (% vastanutest) Teab paljusid Teab mõnda Ei tea kedagi Ei oska öelda Kokku Keskmisest enam teadsid salaalkoholi ostjaid nooremad (18-29 aastastest elanikest 22%), samuti madalama haridustasemega inimesed. Varasemast aastast erinev oli see, et illegaalse alkoholi ostjaid tundsid teistest enam suurema sissetulekuga elanikud nii teadis ühe pereliikmekohta üle 900 euro netotulu saanud vastajatest 18% mõnda või mitut ebaseadusliku alkoholi ostjat. See võib olla seotud Läti piirikaubanduse tekkega, mis toob kaasa ka sealt müügiks ostmise. Ootuspäraselt teadsid salaalkoholi ostjaid mehed paremini kui naised (15% meestest ja 13% naistest), samuti tundsid neid muust rahvusest inime- 7

8 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus sed võrreldes eestlastega rohkem (mitte-eestlastest 16%, eestlastest 13%). Salaalkoholi ostjaid teadvad inimesi on endiselt kõige enam Kirde-Eesti elanike hulgas. Samas on kasvanud märgatavalt illegaalse alkoholi ostjaid tundvate elanike osakaal Lõuna-Eesti regioonis kui veel aastal tundis salaalkoholi ostjaid 13% sealsetest elanikest, siis aastal tõusis nende osakaal 17%-ni. Selle põhjuseks võib olla Lätist toodud alkoholimahtude kasv, millest teatud osa müüakse edasi ning sellise alkoholi ostjaid võidakse liigitada salaalkoholi ostjate hulka. Vastanute jaotused sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes on ära toodud lisas 2.2 Edasi uuriti elanikelt veel seda, kas nad isiklikult teavad mõnda pidevalt tegutsevat salaalkoholi müügikohta või müüjat. Saadud vastustest selgus, et elanikest 8% teadis salaalkoholi müügikohti või müüjat (sama palju oli neid ka aastal, vt tabel 2.2). Illegaalse alkoholi müügikohti teadvate inimeste osakaal on püsinud viimaste aastate võrdluses kerges langustrendis. Tabel 2.2. Illegaalse alkoholi müügikoha/müüja teadmine (% vastanutest) Teab Ei tea Kokku Nii nagu salaalkoholi ostjaid, teadsid aastal illegaalse alkoholi müüjaid või müügikohti suhteliselt enam kõrgeimasse sissetulekugruppi kuuluvad elanikud (13% üle 900 euro pereliikme kohta kuus teenivatest inimestest). Vanusegruppidest olid salaalkoholi müügikanalitega paremini kursis aastased elanikud (14%), samuti eestlastega võrreldes teistest rahvustest inimesed (vastavalt 6% ja 12%). Piirkondadest teadsid illegaalse alkoholi müügikohti või müüjaid rohkem Kesk-Eesti ja Kirde-Eesti elanikud (vastavalt 18% ja 10% sealsetest vastanutest, vt lisa 2.3.) Elanike hinnangute järgi on illegaalse alkoholi osakaal kogu kange alkoholi tarbimisest Eestis viimastel aastatel järjest kahanenud. Kui pikka aega püsis see vahemikus 27-29%, siis murdepunkt oli aastal, kui salaalkoholi osakaal üldisest kange alkoholi tarbimisest langes 27%-lt 24%-ni (vt tabel 2.3). Langustrend jätkus vastajate hinnangul ka aastal, kui illegaalse alkoholi osakaal kange alkoholi tarbimisest lange 22%-ni. Tabel 2.3. Illegaalse alkoholi tarbimise osakaal üldises kangete alkohoolsete jookide tarbimises Eestis elanike eksperthinnangute alusel (vastanute keskmine) % 28% 27% 28% 29% 28% 28% 28% 27% 24% 22% Järgmiseks uuriti elanikelt meetmete kohta, mida võiks rakendada salaalkoholi tarbimisega võitlemiseks ja leviku tõkestamiseks. Selleks paluti vastajatel valida etteantud abinõude hulgast kõige efektiivsem, mis aitaks probleemiga tulemuslikult võidelda. Kõige tulemuslikumaks meetmeks peeti salaalkoholi toot- 8

9 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus jatele, vahendajatele ja müüjatele antavate karistuste karmistamist, mida pooldas 65% vastanutest. Pisut alla poole (45%) küsitletutest pidas vajalikuks selgitada avalikkusele rohkem salaalkoholi kahjulikku mõju tervisele. Võrreldes varasema aastaga on elanike arvates vähenenud vajadus tugevdada politsei- ja piirikontrolli politseikontrolli suurendamist tuleks rakendada 42% vastanute arvates ning piirikontrolli tugevdada 41% vastanute arvates (2015. aastal vastavalt 44% ja 48%). Küll on oluliselt kasvanud veendumus, et salaalkoholiga võitlemiseks peaks legaalne alkohol olema senisest odavam ja selleks tuleb vähendada alkoholi aktsiisimäärasid. Kui aastal oli see pakutavatest meetmetest kõige väiksema toetusega (29%), siis aastal pidas seda vajalikuks 37% vastanutest. Salaalkoholi tarbimise vastu võitlemise meetmetest toetas illegaalse alkoholi ostjate trahvimist 32% küsitlusele vastanutest ning 29% pidas vajalikuks selgitada rohkem avalikkusele, kuidas salaalkoholi ostmisega petetakse riiki ja kahjustatakse majandust. Vastajatest 4% oli arvamusel, et illegaalse alkoholiga võitlemiseks ei tuleks üldse midagi teha. Ülevaade elanike hinnangutest salaalkoholi vastaste meetmete kohta aastal ja varasematel aastatel on tabelis 2.4. Tabel 2.4. Elanike hinnangud, mida tuleks teha salaalkoholiga võitlemiseks (%vastanutest, vastaja võis märkida mitu vastusevarianti) Suurendada karistusi salaalkoholi tootjatele, vahendajatele ja müüjatele Rohkem selgitada avalikkusele, et salaalkohol on kahjulik tervisele Suurendada politseikontrolli Tugevdada kontrolli piiril Vähendada legaalse alkoholi aktsiise Trahvida salaalkoholi ostjaid Rohkem selgitada avalikkusele, et salaalkoholi ostmisega petetakse riiki ja toetatakse varimajandust Mitte midagi ei tuleks teha

10 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus 3. ILLEGAALSE ALKOHOLI ISIKLIK TARBIMINE Salaalkoholi leviku ja tarbimise põhijooni saab veelgi täpsemalt uurida illegaalse alkoholi tarbijate kogemuste kaudu. Seepärast küsiti lisaks eksperthinnangutele elanikelt ka seda, kuidas on nad isiklikult illegaalse alkoholiga kokku puututud, millised on olnud müügikanalid ja hinnad ning kuidas on muutunud salaalkoholi kättesaadavus. Salaalkoholi tarbijate endi hinnangute põhjal saab täpsemalt analüüsida muutusi alkoholiturul, tarbijate ostukäitumist ja -eelistusi Illegaalse alkoholi kättesaadavus Kaks põhilist komponenti, millega riik mõjutab alkoholi kui tervistkahjustava toote tarbimist, on selle kättesaadavuse piiramine ning hinna tõstmine. Nii on alkoholimüük kauplustes keelatud ajavahemikul kella 10-st kuni 22-ni ning alkoholile on kehtestatud aktsiisimaks, mis suurendab alkohoolsetele jookidele jaehindu. Viimastel aastatel on alkoholiaktsiise tõstetud küllalt suurel määral ja see on edasi kandunud ka alkohoolsete jookide jaehindadesse. Kuigi legaalse alkoholi kiire hinnatõusu tulemusel võiks eeldada, et suureneb ka salatarbimine, siis viimaste aastate küsitlustulemused näitavad, et nii pole läinud. Üheks põhjuseks on asjaolu, et elanike reaaltulud on samuti kasvanud ja see võimaldab tarbimisel lähtuda mitte ainuüksi odavamas hinnast. Teiseks on ka illegaalse alkoholi hinnatase oluliselt kasvanud, eriti kahel viimasel aastal ja see ei ole lasknud legaalse ja illegaalse alkoholi hinnaerinevustel väga suureks minna. Seevastu on alkoholi hindade suurenemine Eestis muutnud aktiivseks Läti suunalise alkoholikaubanduse, sest lõunanaabrite praktiliselt muutumatud aktsiisimäärad on aina enam kasvatanud lõhet Eesti ja Läti alkoholihindade vahel. On üsna loomulik, et teatud osa Lätist toodud alkoholist tuuakse Eestisse ja müüakse siin edasi. Uuringu järgi oli Lätist aastal alkoholi ostnud inimestest 17% toonud alkoholi kaasa sõprade ja tuttavate tellimusel ning 1% oli ostnud alkoholi just edasimüümise eesmärgil 2. Kuna elanike poolt Eestisse toodud alkohol müüakse maha ilma riigile makse maksmata, siis on see alkohol oma olemuselt tegelikult salaalkohol. Iseküsimus on, kas alkoholi tellija või ostja seda illegaalse tegevusena tajub, sest tavakäsitluses peetakse illegaalseks salaja (Venemaalt) sisse toodud või ebaseaduslikult valmistatud alkoholi. Üheks illegaalse alkoholikaubanduse indikaatoriks on selle kättesaadavus kui salaalkoholi on lihtne kätte saada, siis ostetakse seda tõenäoliselt ka rohkem. Kättesaadavuse hindamiseks küsiti illegaalse alkoholi ostjatelt, kuidas on see nende jaoks aastal muutunud (vt tabel 3.1). Vastustest selgus, et 65% salaalkoholi tarbijate jaoks on illegaalse alkoholi kättesaadavus jäänud samaks ja selline hinnang ei erinenud oluliselt eelnevate aastate tulemustest. Vaadates tervikuna hinnanguid kättesaadavuse kohta, siis tegelikult on nende inimeste osakaal, kelle jaoks jäi see aastal samaks või muutus raskemaks põhimõtteliselt sama suur, kui eelnenud aastal (2016. aastal 80%, aastal 79%). Muutunud on aga see, et aastal kättesaadavuse muutumise kohta hinnangut mitte anda osanud tarbijatest enamik konstateeris, et aastal on salaalkoholi kättesaadavus muutunud lihtsamaks. 2 Eesti elanike alkoholi ostmine Lätist aastal. EKI

11 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Tabel 3.1. Illegaalse alkoholi kättesaadavuse muutumine (% illegaalse alkoholi ostjatest) Muutus kergemaks Jäi samaks Muutus raskemaks Ei oska öelda Kokku Järgnevalt paluti illegaalse alkoholi ostjatel märkida põhilised ostukohad, kust nad salaalkoholi hangivad. Aastate lõikes on ostukohtade populaarsus tugevalt kõikunud, kuid üldistatult võib öelda, et kõige rohkem ostetakse illegaalset alkoholi müüja juurest kodust ning käest-kätte tänavalt (vt joonis 3.1). Kui müüjate juurest kodust salaalkoholi ostnute osakaal saavutas tipu aastal, tõustes 73%-ni, siis aastaks oli see langenud vaid 47%-ni, mis on madalaim näitaja alates aastast (vt tabel 3.2). Võrreldes aastaga langes aastal märgatavalt ka salaalkoholi käest kätte müük tänavatel (45%-lt aastal 32%-ni aastal). Joonis 3.1. Illegaalse alkoholi ostukohad (% illegaalse alkoholi ostjatest) Müüja kodu Käest kätte (tänaval) Kauplus, kiosk Turg Baar, pubi % 11

12 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Seevastu kasvas aastal mitmekordselt kauplustest ja kioskitest salaalkoholi ostnud tarbijate osakaal kui aastal oli neid illegaalse alkoholi ostjatest vaid 2%, siis aastal juba 18%. Nii kõrge oli kauplustest-kioskitest salaalkoholi ostnud tarbijate osakaal viimati aastal. Kaks korda on suurenenud ka turgudelt illegaalset alkoholi ostnud inimeste osakaal (4%-lt aastal 9%-ni aastal). Kuna on tekkinud piiriülesed ostud Lätist, siis on võimalik, et kauplused kust Eesti makse vältides alkoholi ostetakse, asuvad hoopis Lätis. Tabel 3.2. Illegaalse alkoholi ostukohad (% illegaalse alkoholi ostjatest, vastaja võis märkida mitu vastusevarianti) Müüja kodu Käest kätte (tänaval) Kauplus, kiosk Turg Baar, pubi Mujal Legaalse ja Illegaalse alkoholi hinnad Hind on tarbija jaoks üheks olulisemaks kriteeriumiks ostuotsuse tegemisel. Ostja sooviks on saada võrdväärselt hea toode võimalikult soodsa hinnaga. Alkoholi ostmisel peab tarbija ühelt poolt hindama, kas odavam jook vastab soovitud kvaliteediootustele, teiselt poolt võib odavama alternatiivi näol olla tegemist mittelegaalse tootega ja tuleb otsustada, kas sellise alkoholi ostmine on moraalselt vastuvõetav. Uuring tõi välja, et 66% vastajatest ostis juba põhimõtte pärast legaalseid jooke, kuid alati jääb märavaks ka hind. Legaalselt müüdav alkohol maksustatakse aktsiisiga, mis peab suurendama alkohoolsete jookide kui tervistkahjustavate toodete müügihinda. Selle kaudu tahab riik piirata alkohoolsete jookide kättesaadavust ja tarbimist. Alkoholiaktsiis on ka riigieelarve tulude üheks allikaks. Alkoholiaktsiisi on Eestis suurendatud kõigil viimastel aastatel, ja aastal tõusid need 15% aastas (varem 5% aastas). Varem või hiljem jõuab maksutõus ka alkohoolsete jookide jaehindadesse, kuigi päris kohe see tavaliselt ei toimu - esialgu võimaldab kaupmeestel hinnatõusu edasi lükata eelnevalt soetatud laovaru realiseerimine. Ka ei pruugi tiheda konkurentsi tingimustes alkohoolsete jookide jaehind kasvada alkoholiaktsiisidega samavõrra. Näiteks viinas sisalduv aktsiis moodustas aastal viina jaehinnast keskmiselt 50%, aastal juba 54% (vt joonis 3.2). Samas võimaldab poes müüdavate alkohoolsete jookide jaehindade kasv tõsta hinda ka salaalkoholil ja kuna selle müügilt ei maksta riigile makse, suurendab see veelgi illegaalse kaupmehe kasumit. 12

13 7,64 7,70 euro/liiter 9,50 10,82 11,02 11,69 10,58 14,58 13,44 15,14 16,67 18,78 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Joonis 3.2. Aktsiisi sisaldus 40% kangusega viinas ja Eestis müüdud viina keskmine jaehind (eurot 0,5 liitrise pudeli kohta) 9,00 8,00 7,00 6,00 5,00 4,00 3,00 2,00 1,00 0,00 5,96 6,35 6,45 2,98 3,13 3,29 3,78 7,1 4,34 8,07 aktsiis jaehind Järgnevalt võrdleme legaalsete viina ja salaviina hindu omavahel. Legaalse viina hinnad on saadud EKI poolt kauplustes tehtud hinnavaatluse käigus, mis toimub neli korda aastas. Salaviina hinnad põhinevad illegaalse alkoholi ostjatelt saadud informatsioonil. Joonisel 3.3 toodud legaalse viina hinnad kajastavad kvartalite keskmist hinda, salaalkoholi hinnad on saadud detsembris tehtud küsitluselt. Joonis 3.3. Alkohoolsete jookide keskmised hinnad (eurot liitri kohta) 24,00 20, ,00 12,00 8,00 4,00 0,00 Legaalne Eesti viin - keskmine hinnaklass Legaalne Eesti viin - madalam hinnaklass Salaviin 13

14 % Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Tulenevalt aktsiisimäärade järsemast tõusust, kasvasid ka viina hinnad ja aastal varasemast kiiremini. Siinjuures muutusid hinnad kummalgi aastal madalama ja keskmise hinnaklassi viinadel erinevalt. Nii kasvasid aastal madalama hinnaklassi viina hinnad 6%, samas kui keskmise hinnaklassi viinade jaehinnad kallinesid 10% aastal suurenesid aga madalama hinnaklassi viina hinnad kiiremini kui keskmise hinnaklassi viinade hinnad, vastavalt 15% ja 13%. Kahe aastaga kokku kasvasid madalama hinnaklassi viina hinnad 22%, keskmise hinnaklassi viina hinnad 24%. Samal ajal on salaviina hinnad kallinenud aga rohkem kui legaalsetel viinadel, kahe aastaga kokku 37% (2015. aastal +23% ja aastal 11%). Madalama hinnaklassi legaalne viin maksis aastal keskmiselt 27% rohkem kui salaviin (2015. aastal 23%) Illegaalse alkoholi tarbimine Kui senised küsitlused on näidanud, et kõige rohkem mõjutab salaalkoholi ostmist selle madalam hinnatase võrreldes legaalse alkoholiga, siis aastal põhjuste pingerida natuke muutus. Nimelt pidas möödunud aastal illegaalse alkoholi ostjatest kõige enam (60%) väga oluliseks ostupõhjuseks hoopis seda, et salaalkoholi müüja on usaldusvääne. Kuigi aastal oli müüja usaldusväärsust esile tõstnud tarbijaid isegi enam (78%), ei ole nende osakaal olnud kunagi kõrgem nendest, kes on kõige esimeseks tõstnud salaalkoholi madalamat hinda (vt joonis 3.3). See viitab võimalusele, et alkoholi lastakse tuttavatel Lätist tuua. Joonis 3.3. Illegaalse alkoholi ostmise põhjused (% illegaalse alkoholi ostjatest, kes pidasid põhjust väga oluliseks) Salaalkoholi müüja on usaldusväärne Salaalkohol on odavam Legaalse ja illegaalse alkoholi kvaliteet on sama Salaalkohol on kergesti kättesaadav

15 % Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Paralleelselt salaalkoholi müüja usaldusväärsuse olulisuse kasvuga, suurenes aastal ka nende ostjate osatähtsus, kes pidasid legaalse ja illegaalse alkoholi samaväärset kvaliteeti väga oluliseks ostuargumendiks. Seevastu tähtsustas aastal odavamat hinda illegaalse alkoholi ostmisel märgatavalt vähem tarbijaid kui kahel eelnenud aastal. Kui aastal pidas madalamat hinda väga oluliseks 80% ja mõnevõrra oluliseks 6% salaalkoholi ostjatest, siis aastal vastavalt 54 ja 21%. Hinnafaktori vähenenud tähtsust kinnitab ka tõik, et kui aastal ei pidanud salaalkoholi puhul hinda ebaoluliseks mitte ükski vastaja, siis aastal ei olnud hind enam oluline 16% vastaja jaoks. Viimastel aastatel on illegaalse alkoholi ostjate osakaal püsinud stabiilsena neid on 3-4% kõigist alkoholitarbijatest (vt joonis 3.4). Kõige rohkem on viimase kümne aasta sees illegaalse alkoholi ostjaid olnud aastatel , kui nende osakaal moodustas 6-9% alkoholitarbijatest aastal ostis illegaalset alkoholi 3% alkoholitarbijatest, neist kaks kolmandikku (2% alkoholitarbijatest) oli seda teinud väga harva ja üks kolmandik (1%) vahetevahel (vt joonis 3.4). Salaalkoholi pidevaid ostjaid ei ole viimastel aastatel küsitletute hulgas olnud. Joonis 3.4. Illegaalse alkoholi ostmine (% alkoholi tarbijatest) 10 8 Ostis pidevalt Ostis vahetevahel Ostis väga harva Teistest piirkondadega võrreldes oli illegaalse alkoholi tarbijaid natuke rohkem Kesk-Eestis ja Kirde- Eestis (kummaski 4% alkoholitarbijatest). Salaalkoholi tarbisid teistest rohkem veel 65-aastased ja vanemad elanikud (5%), mehed (5%) ning muust rahvusest inimesed (4%). Senised uuringud on näidanud, et peaaegu alati tarbitakse illegaalsele alkoholile lisaks ka legaalset alkoholi. Salaalkoholi tarbimismahu väljaselgitamiseks on oluline teada, millise osa moodustab illegaalne alkohol kogu kange alkoholi tarbimisest. Salaalkoholi ostjate hinnangul moodustas illegaalne alkohol 15

16 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus nende endi kange alkoholi tarbimisest aastal keskmiselt 27% (vt tabel 3.3). Salaalkoholi osakaal kange alkoholi tarbimisest on viimastel aastate lõikes olnud küllaltki muutlik alates aastast on see üle aastase intervallina muutunud vahemikus 16-32%. Head selgitust viimasel aastal toimunud illegaalse alkoholi osakaalu suurenemisele ei ole, kuid ühe põhjusena võib oletada, et tarbijad on liigitanud Lätist toodud alkoholi ja selle tarbimise illegaalse koguse hulka. Samuti on vähenenud üldine kange alkoholi tarbimine ja seegi viib illegaalse alkoholi osakaalu kogutarbimisest suuremaks. Kuna illegaalse alkoholi ostjaid on aastaga võrreldes mõnevõrra vähem, siis kokkuvõttes alkoholi salaturu maht kogu viinaturust ei suurenenud. Illegaalse alkoholi turuosast ja selle muutustest on pikemalt juttu 4. peatükis. Tabel 3.3. Isiklik illegaalse alkoholi tarbimise osakaal kangete alkohoolsete jookide kogutarbimises (illegaalse alkoholi tarbijate hinnangute keskmine) % 17% 23% 26% 28% 25% 30% 19% 32% 16% 27% Läbi aastate on illegaalsest alkoholist moodustanud kõige suurema osa viin, piiritust ja puskarit ostetakse vähemal määral (vt joonis 3.5). Salaviina ostjad moodustasid aastal 65% kõigist illegaalse alkoholi ostjatest, puskariostjaid 25% ja salapiirituse ostjaid 10%. Võrreldes eelnenud aastaga on salaviina ostjate osakaal siiski langenud (2015. aastal oli see 81%), pisut vähenes ka salapiirituse ostmine. Puskari ostjate osakaal on seevastu võrreldes aastaga märgatavalt suurenenud (2015. aastal ostis puskarit 6% salaalkoholi tarbijatest). Joonis 3.5. Illegaalse alkoholi ostude jaotus jookide lõikes (% illegaalse alkoholi ostjatest) 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% Viina ostjad Piirituse ostjad Puskari ostjad 16

17 4. ILLEGAALSE ALKOHOLI OSAKAAL KANGE ALKOHOLI TURUL Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Illegaalse alkoholi turu ulatust ei ole lihtne hinnata, sest erinevalt legaalsest majandustegevusest, ei kajastu illegaalse turu tegemised ametlikus statistikas ning seetõttu on oluline koguda vastavat infot elanikelt. Samas on ka info kogumine antud valdkonna kohta komplitseeritud, sest ühiskondlik hoiak üldiselt taunib illegaalset tarbimist ja see mõjutab kindlasti ka elanike antud arvamusi ja hinnanguid. Käesolevas uuringus esitatud illegaalse alkoholi tarbimismahu analüüsi aluseks on elanike käest küsitluse teel saadud hinnangud, EKI ekspertide ja kange alkoholi tootjate hinnangud ning MTA ekspertide informatsioon. Illegaalse alkoholi turuosa on käesolevas töös võrreldud kogu viinaturuga (legaalne ja illegaalne viinaturg kokku), kuna peamiselt tarbitakse salaalkoholi just viina asemel. Vajab märkimist, et küsitluse teel saadud andmed kajastavad elanike poolt teadlikult tehtud illegaalseid ostusid, kuid arvestades Läti suunalise alkoholikaubanduse suurt aktiivsust ning sellega kaasnevat ebaseaduslikku edasimüüki, on elanike teadlikult tehtud salaalkoholi ostudele lisatud ka mitteteadlikult hangitud illegaalsed alkoholikogused. Eesti ja Läti erineva aktsiisipoliitika tulemusena on jaehindade vahe suurenenud eriti just kangel alkoholil, mille tõttu on hakatud Lätisse tegema spetsiaalsed alkoholiostureise. EKI on teinud ka vastava uuringu, milles selgub, et alkoholi oli aastal Lätist ostnud ligikaudu viiendik elanikest. 3 Kuigi enda tarbeks võib maksuvabalt teistest Euroopa Liidu riikidest kaasa tuua kuni 10 liitrit kanget alkoholi, tõi uuringu järgi aastal Lätist alkoholi ostnud inimestest 17% seda kaasa sõpradele või tuttavatele tellimisel ning 1% ka edasimüümise eesmärgil. Need tegevused on aga juba ebaseaduslikud ja nii liigituvad needki alkoholikogused tegelikult illegaalsete alla. Võttes seega arvesse nii teadlikult hangitud illegaalse alkoholi kui ka mitteteadlikult ostetud kogused, moodustas Eesti elanike poolt tarbitud illegaalne alkohol EKI arvestuste kohaselt aastal kogu elanike poolt tarbitud viinast (nii legaalsest kui illegaalsest kokku) 19-23%. Ülevaade illegaalset alkoholiturgu iseloomustavatest näitajatest ning varasemate aastate võrdlusandmed on toodud tabelis 4.1. Illegaalse alkoholi turumahu võrdlusbaasiks on legaalse viina siseriiklik müük, millest on maha arvestatud turistide poolt kaasa ostetud ja kohapeal tarbitud viinakogused 4. Juurde on lisatud hinnanguline elanike poolt välismaalt kaasa toodud viinakogus. EKI andmetel müüdi Eestis aastal legaalselt 10,9 miljonit liitrit viina, millest turistid ostsid 6,4 miljonit liitrit, lisaks sellele tõid Eesti elanikud välismaalt kaasa 0,8 miljonit liitrit viina. Salaalkoholi tarbijate osakaal aastal mõnevõrra langes, nagu vähenes ka elanike viina tarbimine ja üldse kange alkoholi tarbimine. Samas kui arvestada salatarbimisele juurde need välismaalt kaasa toodud alkoholikogused, mida Eestis edasi müüdi, siis jäid illegaalse alkoholi kogused eelnenud aastaga samale tasemele. Sellegipoolest kasvas illegaalse alkoholi kaubanduse osakaal viina siseturumahust, sest legaalne viinamüük aastaga langes. EKI arvestuste järgi moodustas illegaalne alkohol elanike poolt tarbitud viinast (nii legaalsest kui illegaalsest kokku) aastal 19-23%. Hinnanguliselt müüdi aastal illegaalset alkoholi kokku ligikaudu 1,4 miljonit liitrit ning selle käive moodustas ligikaudu 14,9 miljonit eurot. Illegaalse alkoholi müügikogused langesid alates aastast kuni aastani, kuid peale seda on need jäänud samale tasemele. Kogustega paralleelselt on vähenenud ka salaalkoholi käive, kuid kahel viimasel aastal on see kasvanud, sest suurenenud on illegaalse alkoholi müügihinnad. 3 Eesti elanike alkoholi ostmine Lätist aastal (elanike küsitluse andmetel). EKI Siseturu müügi väljaarvestamiseks on kasutatud Statistikaameti, Eurostati ja suuremate alkoholitootjate andmeid. 17

18 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Tabel 4.1. Alkoholi illegaalse kaubanduse maht ja arvestuslik maksutulukaotus Näitaja Ühik * Illegaalse kaubanduse osakaal viina siseturumahust Illegaalse kaubanduse maht % mln l 2,1 1,5 1,7 2,0 2,3 2,1 1,8 1,7 1,4 1,4 1,4 mln 9,0 6,5 11,1 11,9 14,0 15,7 14,2 13,0 10,8 13,5 14,9 Riigieelarvesse laekumata aktsiis mln 6,9 4,4 6,4 9,1 11,3 10,5 9,4 9,4 8,2 9,6 10,8 Riigieelarvesse laekumata käibemaks mln 2,6 1,7 2,8 3,9 4,8 4,8 4,4 4,2 3,6 4,3 4,8 * Illegaalse alkoholi hulka on arvestatud ka eraisikute poolt välismaalt toodud ja edasi müüdud alkohol Illegaalse alkoholituru tõttu kaotab riik igal aastal maksutulusid ning salaalkoholi pealt jääb laekumata miljoneid eurosid nii alkoholiaktsiisi kui ka käibemaksu. Kui kogu müüdud salaalkoholi pealt oleks maksud ausalt ära makstud, laekunuks riigieelarvesse arvestuste kohaselt täiendavalt ligikaudu 15,6 miljonit eurot (10,8 mln eurot alkoholiaktsiisi ja 4,8 mln eurot käibemaksu) 5. Riigieelarvesse laekunud alkoholiaktsiisist moodustas salakaubanduse tõttu laekumata jäänud aktsiis aastal ligikaudu 4,3%. 5 Laekumata maksusummade arvestuse aluseks on võetud illegaalse alkoholituru osakaalu vahemikhinnangu alampiir. 18

19 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus KOKKUVÕTE Illegaalse alkoholi ostmise kõrgaeg jäi möödunud sajandisse, kuid juba üheksakümnendate lõpus hakkas see kiiresti vähenema. Kui aastal oli salaalkoholi ostnud 36% alkoholitarbijatest, siis aastaks langes nende osakaal 3%-le. Saabunud majanduskriis tõstis aastaks salaalkoholi ostjate määra 9%- le, kuid seejärel langes see uuesti ning viimastel aastatel on see püsinud 3-4% vahemikus. Küsitluse järgi oli aastal alkoholi illegaalselt ostnud 3% alkoholitarbijatest ning ülejäänud 97% olid ostnud vaid legaalset alkoholi. Salaalkoholi leviku vähenemisele turul on kaasa aidanud nii tarbijate elujärje paranemine, teadlikkuse suurenemine kui ka MTA aktiivne tegevus piirikaubanduse ohjamisel Eesti idapiiril. Siiski on alates eelmisest aastast esile kerkinud uus probleem, et alkoholi tuuakse Lätist raha eest tuttavatele või edasimüümise eesmärgil. Selline tegevus ei ole aga enam legaalne, sest Eesti riigile jääb alkoholiaktsiis tasumata. Veel ei ole see probleem väga massiline, kuid edasisel Läti suunalise alkoholikaubanduse hoogustumisel võib probleem süveneda. Uuringu järgi oli aastal Lätist alkoholi ostnud inimestest 17% toonud alkoholi sõpradele või tuttavatele raha eest ning 1% tõi seda kaasa edasimüümise eesmärgil. Kui senised küsitlused on näidanud, et kõige rohkem mõjutab salaalkoholi ostmist selle väiksem hind võrreldes legaalse alkoholiga, siis aastal pidasid tarbijad kõige olulisemaks ostuargumendiks hoopis salaalkoholi müüja usaldusväärsust (60% illegaalse alkoholi ostjatest pidas seda väga oluliseks). Salaalkoholi soodsamat hinda pidas väga oluliseks 54% illegaalse alkoholi ostjatest. Salaalkoholi tarbijaid oli teiste piirkondadega võrreldes natuke rohkem Kesk-Eestis ja Kirde-Eestis (4% alkoholitarbijatest). Enam oli salaalkoholi tarbijaid veel 65-aastaste ja vanemate elanike (5%), meeste (5%) ning muust rahvusest inimeste (4%) hulgas. Illegaalsest alkoholist tarbiti aastal endiselt kõige rohkem salaviina, mille ostjad moodustasid 65% kõigist salaalkoholi ostjatest (puskariostjad moodustasid 25% ja salapiirituse ostjad 10%). Alkoholiaktsiisi tõsteti ja aastal varasema 5% asemel 15% aastas ja see on mõjutanud ka legaalse alkoholi hindu. Nii kasvasid madalama hinnaklassi viina hinnad aastal 13% ja kahe aastaga kokku 22%. Samal ajal on kiiresti tõusnud ka salaviina hinnad (2015. aastal +23% ja aastal 11%, kokku 37%) ning seda kahe aasta võrdluses isegi enam kui legaalsel viinal. Keskmiselt oli madalama hinnaklassi viin aastal salaviinast 27% kallim. Kuigi aastate lõikes on ostukohtade populaarsus tugevalt kõikunud, ostetakse illegaalset alkoholi kõige rohkem müüja juurest kodust ning käest-kätte tänavalt (2016. aastal vastavalt 47% ja 32% illegaalse alkoholi ostjatest). Võrreldes varasema aastaga on nende ostukohtade populaarsus siiski langenud. Seevastu on aastal kauplustest ja kioskitest salaalkoholi ostnud tarbijate osakaal kasvanud 18%-ni, mis tähendab hüppelist suurenemist ning on kõrgeim näitaja alates aastast (2015. aastal ostis illegaalset alkoholi kauplustest või kioskitest 2% illegaalse alkoholi ostjatest). Siin võib tegu olla Läti piiriüleste ostude fenomeniga, kus Läti kauplustest ostetud alkohol müüakse Eestis edasi. Märgatavalt on suurenenud ka turgudelt illegaalset alkoholi ostnud inimeste osakaal (4% aastal, 9% aastal). Salaalkoholi müügikohti või müüjaid teadis aastal 8% elanikest ning sama palju oli neid ka aastal. Illegaalse alkoholi müügikohti teadvate inimeste osakaal on püsinud viimastel aastatel enam vähem samal tasemel. Käesolevas töös võrreldi illegaalse alkoholi tarbimist viina sisetarbimisega (sh salaalkohol), millest on turistide alkoholitarbimine välja jäetud. Arvestades ka Lätist ostetava alkoholikoguste märgatavat kasvu 19

20 Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus ja selle maksuvaba edasimüümist Eestis, on EKI hinnangul oli aastal illegaalse alkoholi turumaht keskeltläbi 1,4 miljonit liitrit ja see moodustab 19-23% kogu viina siseturumahust. Müüdavad illegaalse alkoholi kogused on viimasel kolmel aastal jäänud samaks (2016. aastal on salaalkoholi hulka arvestatud ka teadmatusest ostetud illegaalne alkohol). Salaturul müüdava alkoholi rahaline käive moodustas hinnanguliselt 14,9 miljonit eurot ning salaalkoholi kaubanduse tõttu jäi riigil maksutuludena saamata ligikaudu 15,6 miljonit eurot. Riik on alates aastast tõstnud alkoholi aktsiise senisest kiiremas tempos. Aktsiisi suurenemisega tõuseb risk, et salaalkoholi hakatakse enam tarbima aasta põhjal võib öelda, et teadlik illegaalse alkoholi tarbimine pigem vähenes, kuid selle asemel suurenesid elanike poolt välismaalt, eriti just Lätist edasimüümise eesmärgil toodud alkoholikogused. Kuna selline alkohol on pärit Euroopa Liidu siseturult, siis ei teadvusta kauplejad, et ka nende alkoholikoguste pealt tuleb riigile maksta aktsiisi. Kuna maksud jäävad maksmata, siis muutuvad need alkohoolsed joogid edasimüümisel illegaalseteks jookideks. 20

21 Illegaalsete tubakatoodete tarbimine ja kaubandus II ILLEGAALSETE TUBAKATOODETE TARBIMISE JA KAUBANDUSE UURING Sarnaselt alkoholitarbijatega, eelistavad ka sigarettide suitsetajad peamiselt legaalseid tooteid. Illegaalse alkoholi tarbijatega võrreldes on salasigarette ostnud tarbijate osakaal olnud alati siiski kõrgem, kuigi ka salasigarettide ostmine on näidanud viimastel aastatel langustrendi. Samamoodi nagu salaalkoholi, tarbitakse salasigarettegi peamiselt seetõttu, et need on odavamad. Madalama hinnaga võimaldab illegaalseid sigarette müüa tubakaaktsiisi maksmisest möödahiilimine. Riik on maksustanud sigarette kui tervistkahjustavaid tooteid aktsiisiga, et piirata nende tarbimist. Kuna tubakaaktsiisi tõstetakse regulaarselt, tõuseb ka legaalsete sigarettide jaehind. Märgatav hinnaerinevus legaalsete ja illegaalsete sigarettide vahel tekitab paratamatult viimaste järele teatavat nõudlust. Käesolevas uuringus analüüsitakse olukorda illegaalsete tubakatoodete turul ja antakse hinnang illegaalsete sigarettide osakaalu kohta Eesti sigaretiturust. Lisaks illegaalsele tarbimisele, vaadeldakse ka üldisi trende tubakatoodete tarbimisel, elanike suhtumist suitsetamisse ja tubakatoodete tarbimist piiravatesse meetmetesse jms. Vaatluse all on eelkõige sigarettide, kui kõige enam levinud tubakatoodete tarbimine. Konkreetsemalt hinnatakse illegaalsete sigarettide turgu ja tarbimist aastal, samuti tuuakse välja võrdlused varasemate perioodidega. Kuna tubakaaktsiis on ka üheks riigi tulude allikaks, arvestatakse välja salasigarettide kaubandusega riigile tekitatud ligikaudne maksukaotus. Illegaalsete sigarettidena on käesolevas töös käsitletud neid sigarette, mille ostmisel olid tarbijad teadlikud, et nende eest pole riigimakse makstud. Lisaks on välja toodud ka mitteteadlikult salasigarette ostnud suitsetajad, kes on ostnud teiste poolt välismaalt toodud sigarette. Analüüsi aluseks on Eesti täiskasvanud elanikkonna küsitlus, mis toimus aasta detsembris. Lisaks küsitlustulemustele on töös kasutatud veel Rahandusministeeriumi ja Eurostati väliskaubanduse statistika andmeid. Elanike küsitlus viidi läbi posti ja interneti teel ning küsitlusele vastas 2246 Eesti elanikku vanuses aastat. Representatiivsuse tagamiseks kaaluti andmestik vanuse, soo, rahvuse ja regiooni järgi, millega viidi valim vastavusse Eesti elanikkonna mudeliga. Küsitlustulemuste üldjaotused on toodud lisas 1 ning sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes valikuliselt lisas 2. Küsitletud kogumi iseloomustus on esitatud lisas 3. Eesti Konjunktuuriinstituut (EKI) on teostanud illegaalse tubakaturu uuringuid kord aastas alates aastast. 21

22 Illegaalsete tubakatoodete tarbimine ja kaubandus 1. EESTI ELANIKE SUITSETAMISHARJUMUSED 1.1. Suitsetamise levik täiskasvanud elanike hulgas Illegaalsete tubakatoodete tarbimine on tugevalt seotud üldise suitsetamise levikuga. Mida rohkem on ühiskonnas suitsetajaid, seda laialdasem on tõenäoliselt ka illegaalsete tubakatoodete kaubandus ning ka vastupidi. Seepärast uuriti elanikelt seoseid suitsetamisega, suitsetamise sagedust, aga ka tubakatoodete hankimist välismaalt ning sellele kulutatud summasid. Välismaalt võib lubatud kogustes tubakatooteid tuua kaasa vaid enda tarbeks ning selle edasimüümine on seadusega vastuolus. Kuna käesolevas peatükis keskendutakse rohkem suitsetamisele üldises plaanis, siis analüüsitakse lähemalt ka suitsetajate suhtumist legaalsete sigarettide tarbimisele ja tuuakse välja nende eelistamise põhjused. Elanike hinnangud eelpool nimetatud teemade kohta esitatakse sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes, samuti on võrdlusena ära toodud eelnevate aastate andmed. Kui antud peatükis on põhirõhk legaalsete sigarettide suitsetamisel, siis illegaalsete sigarettide levikut ja tarbimist kirjeldatakse lähemalt peatükkides 2-4. Küsitluse järgi suitsetas Eesti elanikest aastal 22%. Kui kahel eelneval aastal oli täheldatav suitsetajate osakaalu suurenemine, siis möödunud aastal suitsetajate osakaal langes märgatavalt (vt joonis 1.1). Kõige enam kahanes suitsetajate osakaal igapäevaste suitsetajate arvelt kui ja aastal oli igapäeva-suitsetajaid vastavalt 22% ja 21%, siis aastaks langes nende osakaal 17%-ni suitsetajatest. Suitsetajate osakaalu ja suitsetamise sageduse järgi oli aasta sarnane aastaga. Joonis 1.1. Suitsetamise levik Eesti täiskasvanud elanike hulgas (% vastanutest) % 20% Ei suitseta Ei suitseta Does not smoke % 60% Suitsetabvahetevahel Suitsetab vahetevahel Smokes occasionally % Suitsetab igapäev päev Suitsetab iga Smokes every day 100%

23 Illegaalsete tubakatoodete tarbimine ja kaubandus Keskmiselt tarbitud sigarettide arv on alates jäänud muutumatuks aastast igapäevasuitsetajatel on see keskmiselt 14 sigaretti päevas. Kui varasematel aastatel on vanusegruppide lõikes suitsetajate osakaal olnud kõige suurem aastaste elanike hulgas, siis aastal oli suitsetamine kõige enam levinud aastaste hulgas, kellest suitsetas 26% (18-29 aastastest suitsetas 24%). Seejuures ei tulenenud see aastaste suitsetajate lisandumisest (see jäi samaks), vaid sellest, et oluliselt on vähenenud suitsetajate osakaal aastaste vanusegrupis. Nii vähenes nooremas vanusegrupis suitsetajate osakaal 9%-punkti võrra (33%-lt 24%-ni). Märgatavalt langes suitsetamine ka aastaste inimeste hulgas (-6%-punkti), eelkõige kahanes neist igapäevaselt suitsetanute osakaal (24%-lt 18%-ni). Nagu mainitud, jäi suitsetajate osakaal aastaste vanusegrupis küll samale tasemele, kuid seejuures langes igapäevasuitsetajate osakaal 23%-lt 21%-ni (- 2%-punkti) ning vahetevahel suitsetajate osakaal kasvas 3%-lt 5%-le (+2%-punkti). Samaks jäi võrreldes aastaga suitsetajate osakaal ka 65 aastaste ja vanemate elanike hulgas (9%). Võrreldes eelnenud aastaga on regioonide lõikes suitsetajate osakaal elanikest langenud kõigis Eesti piirkondades, vaid Lõuna-Eestis pole see muutunud. Kõige kõrgem oli suitsetajate osatähtsus Lääne- Eestis, kus elanikest suitsetas küsitluse järgi 28% (2015. aastal 32%), samuti oli seal kõige rohkem igapäevasuitsetajaid (23% vastanutest). Regioonidest enim on suitsetamine vähenenud Kirde-Eestis (25%-lt 17%-ni). Rahvuste võrdluses tõusis juba aastal eestlastest suitsetajate osakaal kõrgemale võrreldes mitte-eestlastega ja nii püsis see ka aastal - eestlastest suitsetas möödunud aastal 23% ning mitte-eestlastest 20% (2015. aastal vastavalt 27% ja 24%). Samas vähenes suitsetajate osakaal aastaga mõlemas rahvusgrupis, seda just igapäevasuitsetajate vähenemise tulemusel. Nagu on näidanud ka varasemad uuringud, korreleerub suitsetamine tugevalt inimese haridustasemega mida madalam on haridustase, seda suurem on olnud suitsetajate osakaal aastal suitsetas madalama (I taseme) haridusega elanikest 38%, II haridustasemega elanikest 24% ja III taseme haridusega elanikest 14%. Küsitlustulemused sotsiaal-demograafiliste gruppide lõikes on toodud lisas 2.7. Meeste hulgas on suitsetajaid küll rohkem kui naiste hulgas, kuid samas on suitsetavate meeste osakaal olnud naistega võrreldes küllaltki muutlik. Kui naistest on aastate lõikes suitsetanud ühtemoodi 17-20%, siis meestest suitsetajate osakaal on viimastel aastatel varieerunud 27-35% vahel. Viimati hakkas suitsetavate meeste osakaal taas kasvama aastal, jõudes aastaks 35%-le, kuid langes siis jälle aastal 28%-le (vt tabel 1.1). Naissuitsetajate osakaal on kahel viimasel aastal samuti natuke langenud. Tabel 1.1. Suitsetajate osakaal soo järgi (% vastanutest) Mehed Naised Keskmiselt

24 Illegaalsete tubakatoodete tarbimine ja kaubandus Mittesuitsetajaid oli aastal elanikest 78% ning aastaga suurenes nende osakaal 5%-punkti võrra. Suhteliselt palju oli neid, kes loobusid aastal suitsetamisest (12% seni suitsetanutest) ning aasta lõpu seisuga moodustasid nad 4% kõigist mittesuitsetajatest (vt joonis 1.2). Suhteliselt kõrge oli suitsetamisest loobujate osakaal aastaste inimeste hulgas (26%), samuti jätsid aastal suitsetamise sagedamini maha kõrgema haridustasemega inimesed (18%), mehed (14%) ning eestlased (13%). Võrreldes teiste piirkondadega, oli suitsetamisest loobujate protsent oluliselt suurem Kirde-Eesti elanike hulgas (22%). Lisaks sigarettidele, piipudele ja sigaritele on saadaval ka mitmeid tubakatoodete alternatiive ehk suitsuvabasid tubakatooteid. Neid tarbivad sagedamini küll suitsetajad traditsiooniliste tubakatoodete kõrval, kuid aastal oli neid tarbinud ka 1% mittesuitsetajatest. Joonis 1.2. Mittesuitsetajate struktuur aastal 95% Ei ole aastal üldse suitsetanud Loobus aastal suitsetamisest 1% 4% Tarbib suitsuvabu tubakatooteid 1.2. Legaalsete sigarettide eelistamise põhjused Suurem osa suitsetajatest eelistab osta legaalseid sigarette, mille pealt on riigile kõik maksud tasutud. Kuid alati on ka inimesi, kes hangivad teadlikult salasigarette. Sageli ostetakse salasigarette ka tahtmatult küllalt levinud on näiteks teiste kaudu raha eest välismaalt sigarettide tellimine või välismaalt kaasa toodud sigarettide ostmine, mis liigitub varimajanduseks. Küsitlusest selgus, et aastal ostis enda hinnangul sigarette ainult legaalselt 84% suitsetajatest 6. Kui legaalsete sigarettide teadlik eelistamine on alates aastast pidevalt kasvanud, siis aastal toimus muutus ning teadlikult legaalseid sigarette ostnud tarbijate osakaal vähenes 89%-lt 84%-ni (vt joonis 1.3). 6 Joonisel on ära näidatud ka suitsetajate osakaal, kes enda hinnangul salasigarette ei ostnud, kuid kes olid siiski ostnud teiste kaudu välismaalt toodud sigarette (5%). Kuna välismaalt müügiks toodud sigarettide ostmine on samuti illegaalne tegevus, siis tegelikkuses on legaalsete sigarettide ostjaid 79% suitsetajatest. 24