TAIMETOITLUSE TERVISEMÕJUD JA AJENDID AASTASTE EESTI VEGETAARLASTE SEAS

Transcription

1 TALLINNA PRANTSUSE LÜTSEUM BEATRICE MARLENE METSAORG 12.A KLASS TAIMETOITLUSE TERVISEMÕJUD JA AJENDID AASTASTE EESTI VEGETAARLASTE SEAS JUHENDAJA: SIRJE TEKKO SISSEJUHATUS Viimastel aastatel on taimetoitlus muutunud maailmas tõusvaks trendiks. Sama muutust võib täheldada Eestis, kuhu on lisandunud rohkelt uusi taimetoidurestorane ja taimetoidumenüüd pakkuvaid söögikohti. See annab alust arvata, et ka taimetoitlaste osakaal Eestis on tõusuteel. Eestis puuduvad seni uuringud taimetoitlaste koguarvu, nende terviseriskide ja taimetoidudieedi järgimise ajendite ning põhjuste kohta. Tervise Arengu Instituudi koordineeritav tervisekäitumise uuring ei kogu andmeid noorte vegetaarlaste kohta. Siinse uurimistöö põhieesmärk on täita tühimik Eesti taimetoitlaste uurimises, iseloomustada 21. sajandi noore vegetaarlase profiili, sotsiaal-demograafilisi näitajaid ja taimetoitluse võimalikke tervisemõjusid. Lisaks vaadeldakse, millistest allikatest saavad nad taimetoitluse kohta infot, milliseid muutusi täheldavad nad oma tervises, sotsiaalses elus, õpiedukuses ja enesetundes ning kuidas hindavad noored vegetaarlased Eestis taimetoitluse kättesaadavust, kallidust ja ühiskonna suhtumist neisse. Uurimistöö koosneb kahest osast. Esimeses osas antakse ülevaade teemakohasest kirjandusest ja vastavasisulistest uurimustest, et selgitada välja taimetoitluse võimalikud tervisemõjud ja levinuimad ajendid ning taimetoitlaste sotsiaal-demograafiline profiil. Töö teises osas keskendutakse aastaste Eesti vegetaarlaste seas tehtud veebiküsitluse analüüsile. Suur tänu uurimistöö juhendajale Sirje Tekkole, kes jagas väärtuslikke nõuandeid ja näpunäiteid töö valmimisel. 1

2 SISUKORD SISSEJUHATUS TAIMETOITLUS EHK VEGETAARLUS Taimetoitluse definitsioon Motiivid Tervisepõhjused Religioossed põhjused Eetilised põhjused Keskkonnakaitselised põhjused TERVISEMÕJUD Vegetaarlaste toitumine Valgud, rasvad ja süsivesikud Valgud Rasvad Süsivesikud Alkohol Mikrotoitained Rasvlahustuvad vitamiinid Vesilahustuvad vitamiinid Mineraalained TAIMETOITLUS TÄNAPÄEVA ÜHISKONNAS Taimetoitlaste alaliigid Taimetoitlaste sotsiaal-demograafiline profiil Teabeallikad taimetoitluse kohta UURINGU EESMÄRK Uurimismeetodid ja uuringu teostamine

3 4.2. Uuritavad näitajad Valim TULEMUSED JA JÄRELDUSED Vastanute arv, käsitletavad grupid Vastanute sugu ja vanuseline jaotus Taimetoitluse järgimise aeg Taimetoitluse ajendid, põhjused ja motivatsioon Positiivsed muutused/kogemus seoses taimetoitlusega Negatiivsed muutused/kogemus seoses taimetoitlusega Taimetoidu kättesaadavus ja kallidus Eestis Vastanute elukoht Peamised taimetoitluse infoallikad ARUTELU KOKKUVÕTE SUMMARY KASUTATUD MATERJALID LISA 1. Uurimistöö küsimustik LISA 2. Andmetabelid

4 1. TAIMETOITLUS EHK VEGETAARLUS Taimetoitlus on maailmas tõusev trend (Phillips 2005: 133). Ühendkuningriigis teatas 5% vastanuid 2251 vastanuga uuringus (Henderson et al. 2002), et järgib taimetoidu- või veganidieeti. Ameerika Ühendriikides ütles üleriigilise rahvaküsitluse käigus 1,4% küsitletuist, et on vegan, st täistaimetoitlane (Stahler 2006: 2, Craig 2009: 1627S), hilisemas uuringus hinnati täiskasvanud taimetoitlaste arvuks 5% USA elanikest (Gallupi kodulehekülg, In U.S., 5% Consider Themselves Vegetarians, 2012). Soomes tehtud uuringu põhjal on 3,3% Soome rahvastikust taimetoitlased (Vinnari et al. 2008: 481). Käesolevas referatiivses peatükis mõeldakse taimetoitlaste ja vegetaarlaste all nii laktotaimetoitlasi, ovotaimetoitlasi, lakto-ovotaimetoitlasi kui ka veganeid. Kui siinses töös on mingi kindla toitumisgrupi kohta täpsustus, näiteks esitatud sama info eraldi veganite kohta, siis kirjeldatakse veganeid lahus lakto-ovotaimetoitlastest. Kirjanduse analüüsi meetodina kasutati nii raamatuid kui ka internetiallikaid. Teadusartiklid sõeluti välja Google Scholari ja Eesti Rahvusraamatukogu teadusartiklite veebiandmebaasi abil, kasutades märksõnu taimetoitlus, veganlus, ajendid, vegetarianism, vegetarian motivations, vegan, vegetarian diet, health effects, amoung youth, children, social aspects, ethics. Töö uurimuslikus osas tehti veebiküsitlus SurveyMonkey platvormil ja andmeid analüüsiti nii SurveyMonkey analüüsiprogrammis kui ka tabelarvutusprogrammis Excel Taimetoitluse definitsioon Vegetaarlane ehk taimetoitlane on inimene, kes toitub valdavalt taimse päritoluga toitudest, sealhulgas puu- ja juurviljadest, pähklitest, seemnetest ja teraviljast. Osa vegetaarlasi tarbib ka mune ja piimatooteid. (White, Frank 1994: 465) On olemas neli taimetoitluse põhitüüpi: (1) lakto-ovotaimetoitlane, kes tarbib piimatooteid ja mune, kuid mitte liha, linnuliha ega mereande; (2) lakto-taimetoitlane, kes sööb piimatooteid, kuid välistab munad, liha, linnuliha ja mereannid; (3) ovotaimetoitlane, kes sööb mune, kuid mitte piimatooteid, liha, linnuliha ega mereande; (4) vegan, kes ei tarbi ühtegi loomset toitu, sh liha, kala, linnuliha, mune ega piimatooteid (tabel 1, joonis 1). Paljud veganid väldivad oma menüüs ka mett. (March et al. 2012: 250) 4

5 Tabel 1. Taimetoidu alatüübid ja lubatud toiduained Taimetoidu alatüübid/ Lakto-ovo- Lakto- Pesko- Pollo- Lubatud taime- taime- taime- taime- Omni- toiduained Vegan toitlane toitlane toitlane toitlane voor Taimetoit Veiseliha/ sealiha Kanaliha Kala, mereannid Muna Piimatooted Peale mainitud põhitüüpide kuuluvad taimetoitlaste hulka toortoitlased, peskotaimetoitlased (tarbivad kala), pollotaimetoitlased (tarbivad kanaliha), puuviljasööjad (ainult puuviljade, pähklite, seemnete tarbijad), makrobiootikud (dieet põhineb pruunil riisil, kaunviljadel, aeg-ajalt tarbitakse ka liha, kui see on ise kütitud) jpt (Phillips 2005: 135). Kuna nende lisatüüpide esinemissagedus pole suur, käsitletakse käesolevas uurimistöös põhiliselt laktotaimetoitlasi, lakto-ovotaimetoitlasi, ovotaimetoitlasi ja veganeid puudutavaid uurimusi. 5

6 Pesko-, pollotaimetoitlased, omnivoorid Lakto-, laktoovotaimetoitlased Veganid, toortoitlased, puuviljasööjad Joonis 1. Taimetoidu alatüübid menüü ranguse kasvu järgi 1.2. Motiivid ja aastatel oli lihast loobumine midagi ebatavalist ja tihti seotud religiooniga (nt hinduism, islami usk, seitsmenda päeva adventistid) (Phillips 2005: 135) ja aastail eeldati, et inimene, kes ei söö liha, on osa alternatiivliikumisest, kes kasutab toitumiseelistusi väljendamaks kaudselt oma poliitilisi seisukohti või muud liiki protesti (Weinsier 2000: 1211, viidatud Phillips 2005: 135). Tänapäeval aktsepteerib taimetoitlust põhiosa rahvastikust ja taimetoitluse motiivid hõlmavad nii religioosseid, rahalisi, ökoloogilisi (White, Frank 1994: 469), tervise kui ka eetilisi kaalutlusi (joonis 2). Veel võib ajendiks olla isiklik maitse-eelistus või filosoofilise õpetuse järgimine ja väheoluline pole ka loomade heaolu tagamine dieedi kaudu (Phillip 2005: , Craig 2009: 1628S, Pribis et al. 2010: 526, Fox, Ward 2008: ). Eetilised Rahalised Taimetoitluse peamised põhjused Ökoloogilised Religioossed Tervislikud Joonis 2. Taimetoitluse peamised põhjused 6

7 Väliste põhjuste hulka kuuluvad sõprade, perekonna, kooli ja meedia mõjutused (Fox, Ward 2008: 422, Larsson et al. 2003: 63). Larssoni et al. (2003) uurimusest, mis tehti Rootsi koolinoorte seas, tuleb ühe põhjusena välja vegan-koolilõuna pakkumine koolides, mis hiljem mängis suurt rolli taimetoitlaseks kujunemisel. Alljärgnevalt on lahti seletatud põhilised taimetoitluse ajendid Tervisepõhjused Tervisekaalutlustel taimetoitluse järgimise ajend tuleb inimese seest, tema lootusest dieediga head tervist hoida ja haigusi vältida (Fox, Ward 2008: 425). Tervisekaalutlused on rohkem levinud vanemaealiste (41 60-aastaste) seas (Pribis et al. 2010: 526). Mitmes uuringus on selgunud, et võrreldes omnivooridega on taimetoitlastel väiksem kehamassiindeks, vereplasma väiksem kolesteroolisisaldus ja väiksem suremus südame-veresoonkonna haigustesse (Key et al. 1999: 274). Kui taimetoitlasi intervjueeriti ja uuriti nende ajendeid (Fox, Ward 2008: 424), nimetasid paljud vastajad konkreetseid terviseriske (nt kõrge kolesteroolitase, neerukivid, kõrge vererõhk), mida nad püüavad dieeti järgides vältida Religioossed põhjused Paljud budismi ja jainismi järgijad ning seitsmenda päeva adventistid järgivad ranget taimetoidudieeti (Fieldhouse 1986, viidatud Lea 2001: 9). Vähem leidub vegetaarlasi hindude, juutide ja moslemite seas (Vegetarianism and Meat-Eating in 8 Religions; vaadatud ). Sellegipoolest omistatakse lääne ühiskondades religioonile vähem tähtsust kui teistele taimetoitlaseks hakkamise motivaatoritele, nagu loomade heaolu ja keskkonnaprobleemid (Beardsworth, Keil 1991, Freeland-Graves et al. 1986, Neale et al. 1993, Ouédraogo 1999, viidatud Lea 2001: 9) Eetilised põhjused Loomakasvatus on viimastel aastatel tänu tehnoloogilistele uuendustele tunduvalt odavnenud. Loomade ja lindude masstootmisele üleminek on tekitanud olukorra, kus vaba maa nappuse tõttu on loomad surutud kokku kitsale maa-alale ning loomi peetakse kehvades sisetingimustes. 7

8 Tarbijate teadlikkuse kasv farmiloomade ebaeetilistest elutingimustest ja kohtlemisest on üks taimetoidule ülemineku tõukejõude. (Lusk, Norwood 2009: 110) Taimetoitlastele, kes nimetavad tõukejõuna loomade eetilist kohtlemist, käib liha tarbimine moraali vastu (Rozin et al. 1997, viidatud Lea 2001: 5). Eetilised põhjused levivad taimetoitluse ajendina tänapäeval eelkõige noorte (11 20-aastaste) seas (Pribis et al. 2010: 523, 526) Keskkonnakaitselised põhjused Keskkonnakaitselised põhjused hõlmavad metsade maha raiumist, et teha ruumi kariloomadele või nende söödakultuuridele; maapinna erosiooni, vee reostust ja kariloomade metaanitootmist, samuti vee intensiivset kasutust loomafarmides ja lihatootmisel (Fieldhouse 1986, Leckie 1999, Lewis 1994, Pimentel et al. 1997, Spedding 1990, viidatud Lea 2001: 8 9). ÜRO andmetel kulub näiteks 1 kg loomaliha tootmiseks l vett, samas kui 1 kg riisi tootmiseks ainult 3500 l vett (ÜRO magevee kodulehekülg. World Water Development Report, 2012). Taimetoitlased, kelle põhiajend on keskkond, näevad vegetaarluses võimalust pidurdada põllumajanduslikku saastatust ja sellest tulenevat kliima soojenemist (Lusk, Norwood 2009: 110). Ökoloogilised probleemid on tihtipeale ka noorte taimetoitlusele suunavaks jõuks (Larsson, Johansson 2002: 100). 2. TERVISEMÕJUD Põhjamaade toitumissoovituste a raport soovitab asendada punane liha kaunviljade ja kalaga (või kanaga) ning tarbida rohkem juur- ja köögivilju (Nordic Nutrition recommendations (NNR) 2012: 123). Taimetoidudieet varustab organismi märkimisväärselt suurema hulga tera- ja kaunviljade, pähklite, puu- ja köögiviljadega. Toitainetest on taimetoidudieet rikas süsivesikute, Ω-6 rasvhapete, kiudainete, karotenoidide, foolhappe, C- ja E-vitamiini ning magneesiumi poolest. (Phillips 2005: 139, Key et al. 2006: 35, Craig 2010: 613) Veganite menüüs leidub rohkelt täistera- ja sojatooteid, fütokemikaale (Craig 2010: 613), kaaliumi ning rohkem küllastumata rasvhappeid kui omnivooride menüüs (Craig 2009: 1627S). 8

9 Samas on taimetoidudieet võrdlemisi vaene valgu, küllastatud rasvhapete, pikaahelaliste Ω-3 rasvhapete, A- ja B 12-vitamiini ning tsingi poolest. Veganitel võib esineda eriti madalaid B 12- ja D-vitamiini ning kaltsiumi näitajaid. (Key et al. 2006: 35 37) Eespool mainitut peetakse põhjuseks, miks taimetoitlust seostatakse väiksema kehamassiindeksi (Spencer et al. 2003: ), madalama vererõhu ja kolesteroolitasemega (Craig 2010: , Key et al. 2006: 37). Uuringute kohaselt on taimetoitlastel väiksem risk haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse, tüüp II diabeeti, kõrgvererõhutõppe ja teatud tüüpi pahaloomulistesse kasvajatesse (Key et al. 1999: 516S 524S, Fraser 2009: 1608S, Tonstad et al. 2009: ) ning ülekaalulisuse risk on samuti väiksem (Spencer et al. 2003: ) Vegetaarlaste toitumine Kuna liha, lihatooted ja teised loomse päritoluga toidud on vegetaarlaste menüüst enamasti välja jäetud, peavad taimetoitlased saama need toitained kätte allikatest, mis on kõnealuste toitainete poolest looduslikult rikkad või tehislikult rikastatud (Phillips 2005: 136). Mõnda toitainet on taimetoidudieedil olles raske omastada, aga toidulaua hoolikas planeerimine ja mõnel juhul rikastatud toiduainete või toidulisandite tarbimine rahuldab toitainevajaduse (March et al. 2012: 260). Uuringutes on täheldatud, et taimetoitlaste päevane tarbitav energiakogus on sama populatsiooni omnivooridest täiskasvanute (Leblanc et al. 2000: 443) ja laste (Amit 2010: 304) tarbitava energiakogusega võrdväärne või sellest veidi väiksem. Lakto- ja laktoovotaimetoitlastega võrreldes on veganidieet tavaliselt väiksema energiahulgaga (Spencer et al. 2003: ) Valgud, rasvad ja süsivesikud Valgud Inimorganism peab saama aminohappeid, et ehitada üles kehaomaseid valke, parandada kudesid, sünteesida hormoone ja ensüüme (Phillips 2005: 138). Üheksat aminohapet keha ise ei valmista, need on asendamatud aminohapped lüsiin, leutsiin, metioniin, fenüülalaniin, trüptofaan, treoniin, valiin, isoleutsiin ja histidiin (Ibid.: 138). Kui toit sisaldab valke (muna, 9

10 linnuliha, kala, piim jm), milles on rohkesti ja keharakkudele sobivas vahekorras asendamatuid aminohappeid, on see bioloogiliselt kvaliteetsete toiduvalkude allikas. Kui toit pole inimorganismi kehavalkude koostise suhtes sarnaste toiduvalkude andja, on tema valgud (nt taimsed valgud) halvema biokvaliteediga. (Zilmer et al. 2012: 35 36) Üldiselt on uuringutes leitud, et vegetaarlaste valgutarbimine jääb normi piiresse või on natuke alla selle, kuid suuri puudujääke täheldatud pole (Phillips 2005: 138). Kõige suurem riskirühm valgu liigväheses tarbimises on lapsed ja noored, kelle toidulauda tuleks jälgida tähelepanelikumalt, eriti kui inimene on vegandieedil (Phillips 2005: 138). Taimetoitlaste parimad valguallikad on kaunviljad, sojatooted, pähklid ja seemned, täisteratooted ja brokoli (Aavik et al. 2015: 56) ning lakto- ja/või lakto-ovotaimetoitlastele ka piim ja piimatooted ja/või muna (Davey et al. 2003: 266). Enamikus taimsetes valguallikates puudub vähemalt üks kehale vajalik asendamatu aminohape ning seetõttu peab päeva jooksul sööma erisuguseid valgurikkaid taimi, et need koos sööduna kompenseeriksid üksteist ja vajalikud aminohapped kätte saadaks (Phillips 2005: ). Taimetoitlastest noortel soovitatakse võrreldes omnivoorsete lastega suurendada valgu osakaalu menüüs 15 20% võrra, sest taimsed valgud on raskemini seeditavad ja näiteks sojaoas peituvast valgust on inimesele omastatav vaid 50% (Messina, Mangels 2001: 662). Tabel 2. Asendamatute aminohapete parimad ja ebatäiuslikumad allikad Parimad aminohapete allikad Piim, juust Liha, kala Munad Tofu Kinoa, tatar Ebatäiuslikud aminohapete allikad Pähklid, seemned Oad Riis Köögiviljad Teraviljad Kanepi- ja chiaseemned Parimad aminohapete allikad sisaldavad kõiki üheksat asendamatut aminohapet, ebatäiuslikel allikatel on puudu üks või rohkem asendamatut aminohapet. Parimaks ja täiuslikumaks 10

11 aminohapete omastamiseks peaksid taimetoitlased oma menüüs kombineerima erinevaid taimseid aminohapete allikaid. (Built Lean kodulehekülg, (2016) Täisväärtuslike aminohapete ja ebatäiuslike aminohapete allikad ) Rasvad Lakto-ovotaimetoitlaste ja semitaimetoitlaste (tarbivad aeg-ajalt loomseid toiduaineid) päevase tarbitava rasva koguses pole uuringute kohaselt omnivooridega suurt erinevust (Waldmann et al. 2003: 951). Veganite päevane tarbitav rasva-, küllastunud rasvhapete, monoküllastunud rasvhapete kogus ja kolesteroolitase on väiksem kui omnivooridel (Haddad et al. 1999: 590S). Taimetoitlaste dieet on Ω-6 rasvahapete rikas, kuid tihti puudulik (eriti veganite puhul) Ω-3 rasvhapete (Key et al. 2006: 36) nagu eikosapentaeenhape (EPA) ja dokosaheksaeenhape (DHA) poolest, mida seostatakse nende rolliga südame-veresoonkonna haiguste riski vähendamisel (Vegan.ee: Rasvhapped (vaadatud )). Neid rasvhappeid leidub enim kalas, mereandides ja munades (Amit 2010: 3). DHA tagab ka aju normaalse arengu ja töö (Craig 2009: 1629S). Organismis muudetakse taimedest saadav alfa-linoleenhape EPA-ks ja DHA-ks, kuid selle muutmise kiirus on eriti meestel väga aeglane (Williams, Burdge 2006: 42, Craig 2009: 1629S). Asendamatuid Ω-3 rasvhappeid sisaldavad taimedest enim jahvatatud linaseemned, kreeka pähklid, rapsiõli, chia ja kanepiseemned (Aavik et al. 2015: 56, Amit 2010: 305). Parimaks DHA allikaks taimetoitlastele loetakse mikrovetikat või DHA-ga rikastatud toidulisandeid. EPA üks hea allikas on pruunvetika õli (Craig 2009: 1629S, Phillips 2005: 140) Süsivesikud Taimetoitlaste tarbitav süsivesikute hulk või energiahulk süsivesikutest võrreldes omnivooridega on kas võrdväärne või natukene kõrgem (eriti veganite puhul) (Robinson et al. 2002, Davey et al. 2003, viidatud Phillips 2005: 141). EPIC-Oxfordi uuringu kohaselt (Spencer et al. 2003: ) moodustab süsivesikutest saadav päevane energiahulk omnivooridel ja veganitel vastavalt 47,5 ja 55,2%. Uuringutes on viidatud taimetoitlaste (eriti veganite) peaaegu kaks korda suuremale kiudainete tarbimisele võrreldes omnivooridega (Davey et al. 2003, Waldmann et al. 2003, viidatud 11

12 Phillips 2005: 141). EPIC-Oxfordi uuringust selgus, et omnivooride keskmine päevane kiudainete tarbimine on 18,5 g, vegetaarlastel 22,25 g ja veganitel 27,3 g (Spencer et al. 2003: ). Veganitest lastel ja noortel võib kiudainete sisaldus menüüs ületada vahel isegi kolm korda soovitusliku koguse (0,5 g kilogrammi kohta päevas American Academy of Pediatrics i soovitus 2009, viidatud Amit 2010: 306), mis võib kaasa tuua probleeme, sest seetõttu on häiritud ka inimese mineraalide omastamine (Amit 2010: ). Rootsi noorte veganitega tehtud uuringust selgub, et noored naisveganid tarbivad vähem maiustusi, mille arvatavaks põhjuseks peetakse veganitele sobilike maiustuste piiratud arvu kauplustes. Sama uuring näitab aga ka, et osadel uuringus osalenud noortel esines mõnede toitainete omastamises tõsiseid puudujääke ja need säilisid ka siis, kui neid dieeti lisati (kaltsium ja seleen). (Larsson, Johansson 2002: 103) 2.3. Alkohol Taimetoitlaste alkoholitarbimine sõltub paljuski isiklikest põhjustest, miks seda dieeti järgitakse. On leitud, et näiteks veganid tarbivad vähem alkoholi kui omnivoorid ja selle põhjuseks arvatakse olevat veganite suurem terviseteadlikkus (Larsson, Johansson 2002: 103). Seitsmenda päeva adventistid hoiduvad alkoholitarbimisest usulistel põhjustel, kuid teisalt võivad need, keda kannustab taimetoidudieedile loomade heaolu, olla alkoholitarbijad (Phillips 2005: 141). EPIC-Oxfordi uurimuses tõdeti, et võrreldes lihasööjatest naistega tarbisid veganitest naised vähem alkoholi ja sarnast trendi võis täheldada ka meeste puhul (Spencer et al. 2003: ). Samas on leitud, et tänapäeva nn eetiliste noorte veganite alkoholitarbimine ei erine koguse poolest omnivooridest eakaaslaste omast (Larsson, Johansson 2002: 103) Mikrotoitained Mikrotoitained on vajalikud bioaktiivsete ainete koostises ja talitluses, aitavad töötada väga paljudel ensüümidel, kuuludes kas hormoonide koosseisu või töötades otseselt geenide regulaatoritena, need on vajalikud ka antioksüdantidena (nt E- ja C-vitamiin) (Zilmer et al. 2012: 22). Kui vajalik energiahulk ja mikrotoitainete kogus pole tagatud, võib taimetoitlastel tekkida nii A-, D- kui ka B 12-vitamiini puudujääk, samuti madal raua, tsingi, kaltsiumi, seleeni ja/või joodi tase (Key et al. 2006: 35 36, Phillips 2005: ). 12

13 Järgnevalt käsitletakse neid vitamiine ja mineraalained, mille piisavas koguses tarbimise ja omastamisega võib tekkida taimetoitlastel probleeme Rasvlahustuvad vitamiinid Vitamiin A A-vitamiini vajab organism kasvamiseks, kudede, nägemise ja terve naha arengu jaoks (Phillips 2005: 141). Valmiskujul A-vitamiini leidub ainult loomsetes produktides, kuid provitamiini A ehk beeta-karoteeni on külluslikult ka rohelistes, oranžides ja kollastes puu- ja juurviljades (Phillips 2005: , Amit 2010: 306). Beeta-karoteeni bioaktiivsus ja omastamistõhusus kasvab siis, kui köögivilja (nt porgandi) valmistamisel kasutatakse õli (Southon 2001: 78 81, viidatud Phillips 2005: 142). Parimad A-vitamiini allikad on porgand, maguskartul, tumerohelised lehtköögiviljad ja kõrvits. Omastamist parandab rasvarikaste toiduainete, nagu pähklid, seemned ja avokaado samaaegne tarbimine. (Aavik et al. 2015: 56) Vitamiin D D-vitamiin on vajalik kaltsiumi omastamiseks, luude ja immuunsüsteemi tugevuseks, põletikuliste protsesside vähendamiseks ning lisaks vähendab D-vitamiin krooniliste haiguste riski (Craig 2010: 613). D-vitamiini leidub ainult loomsetes toodetes (rasvane kala, muna, liha) ja ka keha sünteesib D-vitamiini piisava päikesevalguse korral (Phillips 2005: 142). On leitud, et taimetoitlastel, eriti veganitel, on D-vitamiini tase organismis omnivooridega võrreldes madal (Davey G et al. 2003: 266). Veganid väldivad loomse päritoluga vitamiin D 3 toidulisandeid, kuid vitamiin D 2 on neile aktsepteeritav (Phillips 2005: 142). Paraku on vitamiini D 2 organismil raske vajalikul määral omastada ja kasutada (Craig 2009: 1629S). D-vitamiini taseme püsimiseks soovitatakse taimetoitlastel viibida võimalikult palju päikesevalguse käes, tarbida rikastatud võideid ja toiduaineid ning D-vitamiini toidulisandeid. (Phillips 2005: ) 13

14 Vesilahustuvad vitamiinid Vitamiin B 12 Vitamiin B 12 on vajalik erütrotsüütide normaalseks valmimiseks ja sfingomüeliini sünteesiks, mille abil valmistatakse müleiinkihti närvikiudude ümber (Phillips 2005: 143). Pikaajaline B 12 vitamiini puudujääk viib närvifunktsiooni muutusteni, võivad areneda välja psühhoos, desorientatsioon, dementsus, tuju ja liikumismotoorika häired ning keskendumisraskused (Craig 2009: 1630S). Punased verelibled ei valmi, jäävad verre suurte megaloblastidena ja areneb välja megaloblastiline aneemia (Ibid.: 1630S). Võrreldes lakto-ovotaimetoitlastega on veganitel tihti vereplasmas väiksem vitamiin B 12 kontsentratsioon ja neil esineb tihedamini selle puudujääk (Craig 2009: 1629S 1630S). Seda vitamiini ei leidu taimset päritolu toitudes arvestatavas koguses (Phillips 2005: 143, Marsh et al. 2012: ). Seened, tempeh, miso ja meretaimed sisaldavad B 12 inaktiivset vormi, mis asub organismis segama aktiivse vormi omastamist ja ei hoia seega ära vitamiinidefitsiiti (Marsh et al. 2012: 261). Vitamiin B 12 ebapiisav tarbimine võib taimetoitlastel kaasa tuua suuri puudujääke. Vitamiinidefitsiidi väljakujunemine võib võtta aastaid, sest organism on suuteline varuma seda vitamiini mõneks ajaks piisavalt ja folaadi kõrge tase veres võib peita B 12 taseme alanemise. Seetõttu diagnoositakse B 12 defitsiit sageli alles siis, kui tõsised tagajärjed on juba ilmnenud. (Ambroszkiewicz et al. 2006: 267) Kui lakto-ovotaimetoitlastele on head B 12 allikad piimatooted ja munad, siis veganid peavad saama oma vajaliku koguse B 12 vitamiiniga rikastatud toitutest (nagu rikastatud soja- ja riisijoogid, mõned hommikusöögihelbed, liha analoogid), pärmihelvestest või B 12 toidulisandist (Craig 2010: ) Mineraalained Raud Suure bioaktiivsusega rauaheemi vormi leidub lihas ja loomsetes toiduainetes. Veganlust järgides saab taimedest kätte ainult mitteheemset rauda. Selle omastamine võib olla häiritud, sest taimetoidudieet sisaldab palju fütaate, mis on mitteheemse raua inhibiitorid. Mitteheemne 14

15 raud on vastuvõtlik nii inhibiitoritele 1 kui ka enhanseritele 2. Vitamiin C, mida leidub taimetoidudieedis rikkalikult, lihtsustab mitteheemse raua omastamist. (Phillips 2005: 144, Amit 2010: 305) Liiga madal rauatase ohustab eelkõige taimetoitlastest noori naisi (Key et al. 2006: 37). Kasvueas on oluline tagada vegetaarlastest noortele piisav rauakogus, soovituslik on tarbida toidulisandeid, rauarikkaid taimi ja rauaga rikastatud toiduained (Amit 2010: 305). Parimad rauaallikad on kaunviljad, sojatooted, pähklid, seemned, täisteratooted, rohelised lehtköögiviljad, must melassisiirup ja kuivatatud aprikoosid. Raua omastamist parandab C- vitamiini rikaste puu- ja köögiviljade söömine koos rauarikaste toiduainetega. Omastamist pärsib diureetikute, nagu tee, kohvi ja kakao joomine toidukorra ajal ja vahetult (1 2 tundi) enne või pärast toidukorda. (Aavik et al. 2015: 56) Tsink Tsinki on organismile vaja immuunfunktsiooni normaalseks tööks, metaboolsetes protsessides ning rakkude kasvuks ja parandamiseks (Phillips 2005: 145). Tsingitase organismis võib taimetoitluse, eriti veganlusega seoses olla madal, sest neis dieetides leidub palju kiudaineid ja fütaate, mis pärsivad tsingi omastamist (Haddad et al. 1999: 590S). Kuigi näiteks veganitel on tsingi tarbimine väiksem, ei erine omnivooridega võrreldes ometi nende immuunsüsteemi normaalne toimimine (Craig 2009: 1630S). Meessoost taimetoitlaste tsingitase on tihti omnivooridega võrdväärne, samas kui noortel naisvegetaarlastel võib keskmine tsingitase olla madalam kui eakaaslastest omnivooridel (Phillips 2005: 145). On leitud, et taimetoitlastel aktiveeruvad madalama tsingitasemega hakkamasaamiseks kompensatsioonimehhanismid, mis tagavad piisava tsingitaseme ja aktiivsuse (Craig 2009: 1630S). Organism suurendab mineraalainete imendumist ja vähendab kadusid, et tulla toime väiksema tsingikogusega, ent seda vaid siis, kui toidu fütaatide sisaldus on madal (Marsh et al. 2012: 261). 1 Inhibiitor negatiivne katalüsaator e aine, mis vähendab reaktsioonikiirust. 2 Enhanser positiivne katalüsaator e aine, mis kiirendab reaktsioonikiirust. 15

16 Parimad taimsed tsingiallikad on pähklid, seemned, kaunviljad, täisteratooted ja seened ning hapendatud sojatooted. Samuti suurendab tsingi bioaktiivsust hapendamine ja seemnete idandamine. (Amit 2010: 305) Kaltsium Kui lakto-ovotaimetoitlastel ei teki üldjuhul kaltsiumipuudusega probleeme, siis range veganidieedi puhul tuleks toitumist jälgida hoolikamalt (Marsh et al. 2012: , Craig 2009: 1628S). Samuti pole leitud märkimisväärseid erinevusi omnivooride ja vegetaarlaste luutiheduses ja luustiku terviseseisundis (Marsh et al. 2012: ). Kaltsiumi imendumist soodustab D-vitamiini piisav kogus organismis (Ibid.: 262). Kaltsiumirikkad allikad on näiteks Hiina lehtnaeris, lehtkapsas, brokoli ja muud leht-köögiviljad, kaunviljad, oad ja kaltsiumiga rikastatud toiduained, seesamiseemned, apelsinid ja mandariinid, mandlid, must melassisiirup, valged oad ja kuivatatud viigimarjad (Phillips 2005: 146, Marsh et al. 2012: 262, Aavik et al. 2015: 56). 16

17 3. TAIMETOITLUS TÄNAPÄEVA ÜHISKONNAS 3.1. Taimetoitlaste alaliigid On leitud, et tänapäeva taimetoitlased võib nende põhiajendite järgi jagada kaheks rühmaks: tervisest lähtuvad ja eetilisusest lähtuvad taimetoitlased. Kui esimeste jaoks on kõige olulisem sisemine ajend ja soov vältida teatud terviseriske, siis eetilisusest lähtuvad vegetaarlased asetavad enda soovidest kõrgemale loomade õigused ja heaolu ning loobuvad seetõttu loomset päritolu toidust. (Larsson et al. 2003: 61) Kui tervisetaimetoitlased muudavad taimetoidule üle minnes oma menüüd järk-järgult ja nende soov on pigem eksperimenteerida lihavaba menüüga, siis eetilisustaimetoitlased teevad oma toitumises äkilisemaid muutusi, et toetada oma veendumusi, ning järgivad seejärel taimetoitlust järjepidevalt (Fox, Ward 2008: 423). Eetilisustaimetoitlaste motivatsioon tugineb filosoofilistele, ideoloogilistele või hingelistele alustele (Ibid.: 425). Ühes uuringus (Larsson et al. 2003) eristati tulemuste ja intervjuude põhjal Rootsi koolinoorte seas kolme veganite rühma: järgijad, organiseerunud ja individualistid. Järgijate põhiline tõukejõud on sotsialiseerumine teiste taimetoitlastega, grupikuuluvuse tunne ja jagatud hoiakud teiste vegetaarlastega. Nad jäljendavad grupiliikmeid ja kuna nad ise pole vegetarismis veendunud, vaid järgivad seda kellegi eeskujul, loobuvad selle alagrupi liikmed hiljem sageli taimetoitlusest. (Larsson et al. 2003: 64) Organiseerunud veganid on oma dieedis ja selle ideid kandvas veganiideoloogias veendunud. Ideoloogia hulka kuuluvad loomade võrdsed õigused, solidaarsus ja eetilisus elusolendite suhtes. Kui organiseerunud veganid otsivad avalikkuse tähelepanu ja väljendavad oma ideid meeleavaldustel, neid teistega jagades, siis individualistidest veganid ei soovi tähelepanu ega trendiliikumisega seostamist. Individualistid on eneseteadlikud ja oma toitumisvalikus kindlad ning ei näe vajadust ennast kellelegi tõestada. (Ibid.: 64) 3.2. Taimetoitlaste sotsiaal-demograafiline profiil Uuringutes (Michalak et al. 2012, Hoek et al. 2004, White ja Frank 1994) on leitud, et taimetoitlasi iseloomustab suur naiste ja linnaelanike hulk. Samuti on taimetoitlased suures osas vallalised, nooremapoolsed (Michalak et al. 2012: 67), keskmisest kõrgema haridustasemega ja majapidamise kohta suurema sissetulekuga (White, Frank 1994: 468). 17

18 Taimetoitluse ja haiguspäevade/haigla külastamise kordade vahel ei ole leitud märkimisväärset seost (Ibid.: 469) Teabeallikad taimetoitluse kohta a uuringus Austraalias pidasid taimetoitlased toidu, tervise ja toitumise usaldusväärseimateks infoallikateks (rohkem kui 50% vastanutest) taimetoiduajakirju, terviseajakirju ja raamatuid. Alla poole taimetoitlastest, kes uuringus osalesid, pidasid usaldusväärseteks toitumisnõustajaid ja teadusajakirju ning -artikleid. (Lea 2001: 210) 4. UURINGU EESMÄRK Küsitluse eesmärk oli saada parem ülevaade tänapäeva Eesti noore (15 19-aastaste) taimetoitlase profiilist ja täita sellega tühimik andmetes Eesti noorte vegetaarlaste kohta. Uurimistöös otsiti vastuseid järgnevatele küsimustele. 1. Milline on noore taimetoitlase profiil Eestis? Millistest allikatest saavad nad taimetoitluse kohta infot? 2. Milliseid positiivseid ja/või negatiivseid muutusi täheldavad taimetoitlased oma tervises, sotsiaalses elus, õpiedukuses ja enesetundes? 3. Kuidas hindavad taimetoitlased Eestis taimetoidu kallidust, kättesaadavust ja ühiskonna suhtumist? 4.1. Uurimismeetodid ja uuringu teostamine Uurimisküsimustele otsiti vastuseid veebiküsitluse abil, mis korraldati ajavahemikus ning mis vältas 16 päeva. Platvormina kasutati Survey Monkey küsitlusprogrammi ning saadud andmeid analüüsiti Survey Monkey analüüsiprogrammis ja Microsoft Excelis (2011. a versioon). Veebiankeet koosnes kümnest küsimusest, millele olid antud valikvastused. Küsimustele 1, 3, 4, 5 ja 6 sai vastaja lisada ka omapoolse täpsustuse. Küsimustes 1, 2, 7, 8 ja 9 (lisa 1) sai vastaja valida ainult ühe valiku vastusevariantidest või kirjutada ühe vastuse. Ülejäänud küsimustele vastates sai ta valida ühe või mitu sobilikku vastusevarianti. 4. ja 5. küsimuse vastused olid hinnangut andvad ja vastaja pidi iga väite puhul 18

19 valima, kuivõrd see tema arvates paika peab (valikud Kindlasti Pigem jah, Ei oska öelda, Pigem ei ja Kindlasti mitte ) Uuritavad näitajad Küsitluse kaudu uuriti järgnevaid näitajaid: 1) erinevate taimetoidugruppide populaarsus Eestis, 2) keskmine aeg, kui kaua on taimetoitlust järgitud, 3) taimetoitluse järgimise põhjused/ajendid, 4) positiivsed/negatiivsed hinnangulised muutused nii tervises, sotsiaalses elus, õppeedukuses kui ka enesetundes, mida taimetoitlus vastanutele kaasa on toonud, 5) taimetoidu hinnanguline kättesaadavus ja kallidus Eestis, 6) taimetoitlaste tunnetus Eesti ühiskonna suhtumise kohta neisse, 7) allikad, kust järgitava taimetoidudieedi kohta Eestis infot ja nõu saadakse, 8) vastanu kooli asukoht, 9) vanus, 10) sugu ja 11) üldhariduskooli klass (10., 11., 12. kl või kooli lõpetanud/ülikoolis õppiv). Veebiküsitlust (Lisa 1) jagati kahes suurimas Facebook i taimetoitlaste kogukonnagrupis: 1) Jah, see on vegan! ja 2) Eesti veganid, milles seisuga oli vastavalt 8910 ja 4644 liiget. Kogukonnagruppide valikul lähtuti eesmärgist jõuda uuritava sihtrühmani, st noorte taimetoitlasteni. Kuigi kõik nende gruppide liikmed ei pruukinud taimetoitlased olla, välistas küsitluse ülesehitus omnivoorid, sest neile oli lisatud valikuvariant Kui võimalik, eelistan taimetoitu, kuid aeg-ajalt tarbin ka muud (lisa 1) Valim Uurimistöö valimiks on Eesti noored vanuses a, kes kuulusid Facebook i gruppi Jah, see on vegan! või Eesti veganid ja kes järgivad lakto-, lakto-ovotaimetoitlust, toortoitlust või veganlust. Küsitlusele vastamise võimalus anti kõigile vanuserühmadele. Eristati kuut rühma: 1) 15- aastased, 2) 16-aastased, 3) 17-aastased, 4) 18-aastased, 5) 19-aastased, 6) üle 20 a. Valimi kitsendamise tõttu jäeti analüüsist välja üle 20 a vanusegrupp, mille võib uurimise alla võtta jätku-uuringus (lisa 1). Küsitluses eristati üheksat rühma: 1) omnivoorid, 2) laktotaimetoitlased, 3) laktoovotaimetoitlased, 4) pollotaimetoitlased, 5) peskotaimetoitlased, 6) semitaimetoitlased, 7) veganid e täistaimetoitlased, 8) toortaimetoitlased ja 9) puuviljasööjad. Lisaks oli vastanutel 19

20 võimalus oma valikut täpsustada või lisada valik alagrupi Muu all (lisa 1). Analüüsis ei arvestatud vastanuid, kes olid taimetoidu alaliigina valinud pollo-, pesko- või semitaimetoitluse, st uurimuses käsitleti ainult põhilisi alajaotusi, nagu lakto- ja lakto-ovotaimetoitlus, toortoitlus ning veganlus. Käesolevas uurimistöös ei võrrelda omavahel eri taimetoidugruppide (lakto-, laktoovotaimetoitlased, veganid, toortoitlased) esindajate vastuseid. Kõiki taimetoitlasi olenemata taimetoitluse alaliigist käsitletakse ühe kogumina, sest küsitluse analüüsis ei leitud taimetoidugruppide vahel erisusi (sh on välja jäetud omnivoorid, pesko- ja pollotaimetoitlased). 5. TULEMUSED JA JÄRELDUSED 5.1. Vastanute arv, käsitletavad grupid Ajavahemikus saabus 490 vastust, millest 398 olid täielikult lõpetatud (lisa 2). Tulemuste täpsuse huvides kõrvaldati analüüsis poolikud vastused ja/või küsimusi vahele jätnud vastajate tulemused. 398 vastanu seast kuulus valimisse (vt alaptk 5.3) 227 noort: 168 (74%) veganit, 40 (17,6%) lakto-ovotaimetoitlast, 18 (7,9%) laktotaimetoitlast ja 1 (0,4%) toortoitlane (joonis 3, lisa 2). 0,4% 7,9% 17,6% Laktotaimetoitlane Lakto-ovotaimetoitlane Vegan 74,1% Toortoitlane Joonis 3. Valimi jaotus eri taimetoidugruppide vahel 20

21 5.2. Vastanute sugu ja vanuseline jaotus Valimisse kuulus 220 naist (96,9%), 2 meest (0,9%) ja 5 vastanut, kes oma sugu määrata ei tahtnud (2,2%). Seega võib öelda, et siinne uuring kinnitab varasemates uuringutes (Michalak et al. 2012, Hoek et al. 2004, White ja Frank 1994, Parm et al. 2015) järeldatut, et taimetoitlus on valdavalt levinud naissoo seas. Eri vanuserühmade (15 19-aastaste) esindatus ei erinenud üksteisest arvuliselt kuigi palju. Keskmiselt hõlmas valim igast vanuserühmast 45,4 vastajat (joonis 4). Vanuserühmade võrdväärne esindatus näitab, et noorte hulgas on taimetoitlus võrdselt levinud kõigis uuritud vanusegruppides. 22% 18% 22% 18% 15 a 16 a 17 a 18 a 20% 19 a Joonis 4. Vastanute vanuseline osakaal protsentides 5.3. Taimetoitluse järgimise aeg Enim oli 227 noore hulgas neid, kes olid taimetoitlust järginud 1 2 aastat (37%) (lisa 2 tabel 3). Kõige levinum taimetoitluse järgimise periood oli kuni 2 aastat, sellesse vahemikku paigutas end 89% vastanutest. Neid, kes oli taimetoitlust järginud 6 aastat ja enam, oli 227 vastajast ainult 3. Käesolevas uuringus saadud tulemused sarnanevad Austraalia noorte (16 18-aastased) seas läbi viidud uuringuga, kust selgus, et suurim osa uuringu taimetoitlastest noortest olid taimetoitlust järginud 6 kuud või vähem (Worsley, Skrzypiec 1998: 158). 21

22 10% 1% Alla 6 kuu 24% 6 kuud 1 a 37% 28% 1 2 a 2 5 a 6 ja enam aastat Joonis 5. Taimetoitluse järgimise kestus Tulemusest võib järeldada, et noorte hulgas on taimetoitlus uus nähtus ja hakanud levima alles hiljuti, sest valdav enamus (37%) on taimetoidudieeti järginud 1 2 aastat (joonis 5). Kõigest 10,6% vastanutest on järginud taimetoitlust üle 2 aasta (lisa 2 tabel 3) Taimetoitluse ajendid, põhjused ja motivatsioon Keskmiselt märkis iga noor enda puhul vähemalt kaks või rohkem ajendit/motivaatorit. Peamiseks (95,2% vastanutest) taimetoitlusega alustamise ajendiks pidasid nad eetilisi põhjusi, st loomade piinamist ja loomafarmide pidamist. Ka varasemates uuringutes on noored vegetaarlased pidanud oma valikus oluliseks just eetilisust (Pribis et al. 2010), seega võib öelda, et Eesti ja muu maailma koolinoorte taimetoitluse põhiajend on sama. Teiste põhjuste hulgast märgiti kõige sagedamini infot, mida leidub meedias, raamatutes ja teatmikes ning sellest tulenevat katsetamissoovi (29,5% vastanutest) ning liha vastuvõtmatut maitset (29,1%). Üks vastanu mainis, et pärast enda harimist taimetoitluse vallas ei suutnud ta enam vana (omnivoorse) dieedi juurde jääda. Samuti toodi esile kaalu langetamine, mida pidas oluliseks 21,1% vastanutest. See põhjus võib olla ajendatud uuringutest (Key et al. 2006, Haddad et al. 1999), mille puhul taimetoitlastel on võrreldes omnivooridega olnud väiksem kehamassiindeks. 15,9% vastanutest hakkas taimetoitlust järgima sõbra või sõbranna eeskujul. Välist survet (sõbrad, kool, pere) pidasid oma otsuses oluliseks ka Rootsi koolinoored (Larsson et al. 2003: 63), sõprade rolli peeti Rootsis taimetoitlaseks hakkamise juures äärmiselt määravaks. 22

23 Erinevalt teistest uuringutest (Fox, Ward 2008: 427), kus vegetarismi järgimise ühe peamise põhjusena nimetatakse taimetoitluse terviseaspekti, valis siinses uuringus taimetoitluse tervisepõhjendustel vaid 7,5%. Sealhulgas mainis paar vastanut eraldi ära soovi vähendada taimetoitluse abil oma akne- ja näonahaprobleeme. See võib tulla sellest, et noored ja terved inimesed, kellel terviseprobleeme varem esinenud pole, ei tähtsusta tervist samal määral nagu vanemaealised. Tervisekaalutlused on rohkem levinud vanemaealiste (41 60-aastaste) seas (Pribis et al. 2010: 526). Eetilistel põhjustel (loomade piinamise / tapmise vastu) Lugesin selleteemast kirjandust ja otsustasin proovida Ei maitse liha/lihatooted Kaalu langetamiseks Sõbranna / sõbra eeskujul Tervislikel põhjustel Mul on laktoositalumatus Keskkonnasäästlikkuse eesmärgil Pereliige / pereliikmed hakkasid hiljuti taimetoitlaseks Oma iidoli eeskujul Kaalu tõstmiseks Usulistel põhjustel Mul on gluteenitalumatus Arsti näidustusel Otsene ajend puudub Pere on taimetoitlased Protesti eesmärgil Arsti soovitusel 0% 20% 40% 60% 80% 100% Joonis 6. Taimetoitluse ajendid ja põhjused 23

24 Keskkonnakaitselisi põhjuseid nimetas kõigi vastanute seast ainult 7%. See on väike osakaal, näidates, et nii nagu teistes uuringutes (Fox, Ward 2008: 426), ei ole need põhjused noorte seas mitte esikohal, vaid pigem taimetoitluse käigus lisanduv põhjendus oma dieedile (lisa 2 tabel 4, joonis 6) Positiivsed muutused/kogemus seoses taimetoitlusega Selles alapeatükis vaadeldi vastuse Kindlasti ja Pigem jah andnuid ühe rühmana, Ei oska öelda teise rühmana ning Kindlasti mitte ja Pigem ei vastuse andnuid kolmanda rühmana. Tunnen, et teen midagi head kogu maailmale Tunnen end oma kehas paremini kui varem Tunnen, et olen eeskujuks teistele Parem tuju Olen enesekindlam Varem kimbutanud terviseprobleemid on leevenenud Olen leidnud uusi sõpru Varem kimbutanud terviseprobleemid on kadunud Suudan paremini keskenduda Kindlasti / Pigem jah Ei oska öelda Kindlasti mitte / Pigem ei Olen saavutanud soovitud kaalu Minu haiguse pärast puudutud koolipäevade koguarv on Minu õppeedukus koolis on paranenud 0% 20% 40% 60% 80% 100% Joonis 7. Taimetoitlusega kaasnenud hinnangulised positiivsed muutused ja enesetunne Kõige rohkem (98,2% vastanutest) arvati ( Kindlasti/Pigem jah ), et taimetoitlust järgides tehakse head kogu maailmale ja ollakse eeskujuks teistele (89,4%). Seega võib öelda, et vegetaarluse juures on suurenenud missioonitunne oluline tegur. 24

25 Väitega Tunnen ennast oma kehas paremini kui varem nõustus 90,3% vastanutest ning 85,5% kandsid taimetoitluse arvele parema tuju ja 80,2% suurema enesekindluse. Uuringutes on leitud, et sõbrad, suhtlusringkond ja kuuluvustunne ajendavad noori tihti taimetoitlusele. Ka käesolevas uurimuses ilmnes, et tänu taimetoitlusele on uusi sõpru leidnud 59,5% vastanutest. Üle poole vastanutest on saavutanud soovitud kaalu (51,5%), parema keskendumisvõime (52,4%) ja haiguse pärast puudutud koolipäevade arv on vähenenud (51,1%). Vastanud ei näinud suurt seost (43,2% ei osanud seisukohta võtta) vegetaarluse ja õppeedukuse vahel koolis (joonis 7, lisa 2 tabel 5) Negatiivsed muutused/kogemus seoses taimetoitlusega Selles alapeatükis vaadeldi vastuse Kindlasti ja Pigem jah andnuid ühe rühmana, Ei oska öelda teise rühmana ning Kindlasti mitte ja Pigem ei vastuse andnuid kolmanda rühmana. Taimetoidu kättesaadavus Eestis on piiratud (nt toitlustusasutustes) Tunnen, et inimesed suhtuvad minusse vaenulikult/eelarvamustega Olen võtnud kaalust mõned kilod alla Eestis taimetoitlane olla on kulukas Tunnen, et olen vaid üks paljude seast Olen võtnud kaalus mõned kilod juurde Olen tujukam varasemaga võrreldes Minu õppeedukus koolis on langenud Mul on tekkinud terviseprobleemid Kindlasti / Pigem jah Ei oska öelda Kindlasti mitte / Pigem ei Minu enesekindlus ja -hinnang on langenud Terviseprobleemide pärast koolist puudutud päevade koguarv on suurenenud Ei suuda keskenduda 0% 50% 100% Joonis 8. Taimetoitlusega kaasnevad hinnangulised negatiivsed tähelepanekud, muutused ja enesetunne 25

26 Kui üldiselt ei arvatud, et taimetoitluse järgimine tooks kaasa negatiivseid muutusi, siis 58,1% vastanutest leidis, et inimeste suhtumine neisse on vaenulik (joonis 8). Paar vastanut mainis, et neid kas kiusatakse koolis nende toitumisvaliku pärast või mõistavad lapsevanemad taimetoitluse järgimise hukka. Nimetati ka kaalust alla võtmist (52,9% vastanutest), kuid ilmselt ei mõeldud seda negatiivse aspektina, sest 51,5% vastanutest tõi eelnevas küsimuses positiivsena esile soovitud kaalu saavutamise. Ilmselt mõisteti küsimust valesti ning vastanud võtsid Olen kaalust alla võtnud väidet kui taimetoitlusega Kindlasti kogetud positiivset kõrvalnähtu, mitte kui negatiivset muutust (lisa 2 tabel 8) Taimetoidu kättesaadavus ja kallidus Eestis Üldiselt hindasid noored, et taimetoitluse harrastamine Eestis pole kallis (62,1% vastanutest), kuid see hinnang ei pruugi olla päris adekvaatne, sest uurimuse valimi liikmete puhul ostavad ja maksavad toidu eest pigem nende vanemad või hooldajad. Taimetoidu kättesaadavust Eestis, st taimetoidumenüüde olemasolu söögikohtades ja taimetoidutoodete valikut poodides peeti (68,3% vastanutest) pigem piiratuks. Kuigi Eestis on saanud viimasel ajal tavaliseks, et igas toidukohas pakutakse eraldi menüüd ka vegetaarlastele, napib spetsiaalselt vegandieedile vastavaid sööke ja toidukohti. Kuna valimisse kuulus 74% veganeid, on ka ootuspärane vastus, et neile sobivat menüüd ja söögikohti on vähe. (Lisa 2 tabel 7, Joonis 8) 5.8. Vastanute elukoht Ligi 70% küsitluses osalenud koolinoortest käisid õppeaastal 2015/2016 koolis põhiliselt kahes suurimas Eesti linnas: Tallinnas (48%) ja Tartus (19,4%) (joonis 9). Kuna ka teistes uuringutes (Michalak et al. 2012, Hoek et al. 2004, White, Frank 1994) leiti, et taimetoitlus on pigem urbanistlik fenomen, siis Eesti noorte taimetoitlaste sotsiaal-demograafiline profiil sobib kokku mujal järeldatuga. 26

27 48,0% 19,4% 30,4% 2,2% Tallinn Tartu Mujal Eestis Välismaal Joonis 9. Valimi taimetoitlaste õppeasutuse asukoht õppeaastal 2015/ Peamised taimetoitluse infoallikad Taimetoitluse peamiste infoallikatena mainiti sotsiaalmeedia taimetoitlaste gruppe, kust saab infot 89% vastanutest. Peaaegu sama oluline (83,3%) allikas oli kodulehekülg, kus jagatakse toitumisnõu ja tutvustatakse veganluse põhimõtteid. Teadusartikleid lugedes saavad toitumisnõu 69,6% vastanutest ja taimetoidukirjandusest 52,9%. Huvitavalt nimetasid 10,6% vastanutest enda jaoks olulise allikana YouTube i videoblogijaid ja 4% dokumentaalfilme (joonis 10). Kui alapeatükis 3.3 kirjeldati, et aasta uuringu järgi peavad taimetoitlased enda jaoks kõige usaldusväärsemateks infoallikateks taimetoiduajakirju ja raamatuid, siis käesolevas uuringus ilmnenud sotsiaalmeedia (Facebook, YouTube) suur osakaal info otsimisel noorte seas iseloomustab a alguse saanud sotsiaalmeedia võidukäiku. Uue infoallikana on tekkinud YouTube i videoblogid, mida üks vastanu iseloomustas kui ainukest allikat, mis taimetoitluse kohta ei valeta (lisa 2 tabel 9). 27

28 Facebooki taimetoitlaste grupid Vegan.ee koduleht Teadusartiklid Vastav kirjandus Youtube ja videoblogijad Perekond Toitumisspetsialist Koolitund Dokumentaalfilmid Perearst Internet Sõbrad Blogid 0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100% Joonis 10. Peamised infoallikad taimetoitluse kohta 6. ARUTELU Üldiselt võib väita, et paljud uuringu käigus saadud tulemused kinnitasid kirjanduse ülevaates kirjeldatud varasemaid uurimistulemusi. See annab alust arvata, et kuna Eesti noore taimetoitlase profiil ei erine maailma taimetoitlaste omast, on taimetoitlus kui nähtus midagi universaalset, mis olenemata levipiirkonnast jääb suhteliselt samadele alustele ja raamistikku. Siinse uuringu võimalik kallutatus on tõenäoliselt tingitud valimini jõudmise kanalitest. Valim ei pruugi olla adekvaatne läbilõige Eesti noortest vanuses 15 19, sest veebiküsitlust levitati sotsiaalmeedia gruppides, kuhu pääsevad ligi ainult internetiühendusega ja sotsiaalmeediat kasutavad inimesed. Veebiküsitluse positiivsete ja negatiivsete muutuste alaosas lähtuti vastanute enda hinnangust, mis võib muuta vastused subjektiivseteks. 28

29 Lisaks tuleks edaspidi enne küsitluse koostamist täpsemalt määratleda valim ja sihtrühm ning valida küsimused, mis tooksid paremini esile taimetoitluse ajendid ja iseloomustaksid vastanute taimetoitlusega kaasnenud muutusi. Näiteks koguti käesoleva uurimuse käigus andmeid rohkematelt inimestelt, kui lõpuks valimisse kaasati. Veel võiks tulevikus hinnata eri ajendite olulisust, lastes vastajatel ajendeid tähtsuse järgi reastada. KOKKUVÕTE Käesolev uurimistöö käsitleb taimetoitlust, selle tervisemõjusid ja taimetoitlaste subjektiivseid ajendeid. Taimetoitlus on toitumine, mille puhul välistatakse kas osaliselt või täielikult loomset päritolu toiduained. Uurimistöö esimeses osas selgitati eri taimetoiduliike ja varasemate uurimuste põhjal iseloomustati taimetoitlase sotsiaal-demograafilist profiili. Lisaks käsitleti taimetoitluse võimalikke tervisemõjusid ja iseloomustati taimetoitluse levinuimaid ajendeid. Kirjanduse ülevaate tulemusena selgus, et vegetaarlased peavad tähelepanu pöörama sellele, et saada toidust organismile vajalik hulk asendamatuid aminohappeid, rauda, D 3- ja B 12- vitamiine. Kuna D 3- ja B 12-vitamiini põhiallikas on loomsed produktid, soovitatakse taimetoitlastel tarbida neid vitamiine asendavaid toidulisandeid. Veganid peaksid eraldi silmas pidama kaltsiumi tasakaalu, sest nad välistavad lisaks muule loomsele ka piimatooted. Töö teises osas analüüsiti aastaste Eesti noorte vegetaarlaste seas tehtud veebiküsitluse tulemusi. Valimisse kuulus 227 noort ja tulemused kinnitasid varasemaid välismaal tehtud uurimusi, mille kohaselt levib taimetoitlus peamiselt noorte naiste seas ja urbanistlikes piirkondades. Põhiajendiks noorte seas olid eetilised ja maitse-eelistuslikud põhjused ning soov eksperimenteerida. Vegetarismi seostati pigem positiivsete ideedega, nagu maailma paremaks muutmine ja teistele eeskujuks olemine. Oma kehas tundis end vegetaarlasena paremini 90,3% küsitletud taimetoitlastest. Peamise infoallikana nimetasid vastanud lisaks Facebook i kommuunidele ja teemakohastele internetisaitidele ka YouTube i videoblogijaid ja teadusartikleid. Enamik vastajatest olid taimetoitlust järginud ainult 1 2 aastat. Erinevate taimetoiduliikide järgijate vahel erinevusi ei ilmnenud. 29

30 Edasised uurimused võiksid hõlmata ka täiskasvanuid, mis võimaldaks võrrelda erinevusi vanuserühmade vahel. Kindlasti tasub uurida ka pikaajaliste taimetoitlaste kliinilisi tervisenäitajaid ja seda, kui paljud noored taimetoitlased jäävad selle toitumise juurde täiskasvanuna. SUMMARY The current research paper The reasons, motivations and health effects of vegetarianism among Estonian students aged is about vegetarianism, a type of special diet in which animal based products are partly, or entirely, excluded from the diet. The aim of the research project was to give a brief overview of the possible health effects of vegetarianism and to describe its socio-demographic characteristics in Estonia based on existing literature. Previous studies in the world on the same topic were reviewed, the health risks and effects of vegetarianism were examined based on the studies of other authors, and an online survey was conducted. The survey sought to collect data on the profile and information sources of the diet that young vegetarians have in Estonia, and to find out the possible direct and indirect side effects of vegetarianism. In addition, it was examined how the vegetarian adolescence assess the accessibility and costliness of their chosen diet, and the general public attitude towards their diet. The sample of the study was made up of 227 vegetarians in Estonia aged 15 19, who were recruited through the communities Jah, see on vegan! (Yes, it is vegan!) and Eesti veganid (Estonian vegans) in Facebook. The data indicated that (1) vegetarianism was more common among females; (2) the average time of following a vegetarian diet ranged from 1 2 years; (3) the followers of vegetarianism had noticed rather positive effects on their health, social life, and academic results; (4) following a vegetarian diet was not costly in Estonia; (5) vegetarians considered the public attitude towards their diet negative; (6) the accessibility of vegetarianism was limited in Estonia; (7) the main information and advice on vegetarianism was found through social networks (e.g Facebook); and (8) vegetarianism as a social phenomenon was more prevalent among people who were in daily contact with bigger cities (Tallinn, Tartu). 30

31 KASUTATUD MATERJALID 1. Aavik, K., Ljokkoi, A., Toots, M. (2015) Vegan: hooliv ja maitsev elu. Tallinn: Tammerraamat. 2. American Dietetic Association. (2003) Position of the American Dietetic Association and Dietitians of Canada: vegetarian diets. J Am Diet Assoc. vol 103: Ambroszkiewicz, J., Klemarczyk, W., Chełchowska, M., Gajewska, J., Laskowska- Klita, T. (2006) Serum homocysteine, folate, vitamin B12 and total antioxidant status in vegetarian children. Advances in Medical Sciences. vol 51: Amit, M. (2010) Vegetarian diets in children and adoescents. Canadian Paediatric Society. May-Jun: vol 15(5): Built Lean kodulehekülg. Morrow, N (2016) Complete Vs. Incomplete Protein Sources. Loetud: Craig, W. J., Mangels, A. R. (2009) Position of the American Dietetic Association: Vegetarian diets. J. Am. Diet. Assoc. vol 109: Craig, W. J. (2009) Health effects of vegan diets. Am J Clin Nutr. vol 89(suppl.): 1627S-33S. 8. Craig, W. J. (2010) Nutrition concerns and health effects of vegetarian diets. Nutrition in Clinical Practice. December: vol 25(6): Davey, G., Spencer, E., Appleby, P., Allen, N.E., Knox, K.H., Key, T.J. (2003) EPIC- Oxford: lifestyle characteristics and nutrient intakes in a cohort of 33,883 meat- eaters and 31,546 non meat-eaters in the UK. Public Health Nutrition. vol 6: Fox, N., Ward, K. (2008) Health, ethics and environment: A qualitative study of vegetarian motivations. Appetite. vol 50: Fraser, G. E. (2009) Vegetarian diets: what do we know of their effects on common chronic diseases? Am J Clin Nutr. vol 89(suppl): 1607S-1612S. 12. Haddad, E. H., Berk, L. S., Kettering, J. D., Gubbard, R. W., Peters, W. R. (1999) Dietary intake and biochemical, hematologic, and immune status of vegans compared with nonvegetarians. Am J Clin Nutr. vol 70: 586S 593S. 13. Henderson, L., Gregory, J. and Swan, G. (2002) Adults Aged 19 to 64 Years; vol 1: Types and Quantities of Foods Consumed. National Diet and Nutrition Survey Hinduism Today kodulehekülg. Vegetarianism and Meat-Eating in 8 Religions. Loetud:

32 15. Hoek, A. C., Luning, P. A., Stafleu, A., de Graaf, C. (2004) Food-related lifestyle and health attidudes of Dutch vegetarians, non-vegetarian consumers of meat substitutes, and meat consumers. Appetite. vol 42: Gallup kodulehekülg (rahvaküsitluse analüüs). In U.S., 5% Consider Themselves Vegetarians. (2012) Loetud: Key, T. J., Appleby, P. N., Rosell, M. S. (2006) Health effects of vegetarian and vegan diets. Proc Nutr Soc. vol 65: Key, T. J., Fraser, G. E., Thorogood, M., Appleby, P. N., Beral, V., Reeves. G., Burr, M. L., Chang-Claude, J., Frentzel-Beyme, R., Kuzma, J. W., Mann, J., McPherson, K.(1999) Mortality in vegetarians and nonvegetarians: detailed findings from a collaborative analysis of 5 prospective studies. American Journal of Clinical Nutrition. vol 70: 516S 524S. 19. Larsson, C. L., Johansson, G. (2002) Dietary intake and nutritional status of young vegans and omnivores in Sweden. Am J Clin Nutr. vol 76: Larsson, C. L., Rönnlund, U., Johansson, G., Dahlgren, L. (2003) Veganism as status passage. The process of becoming a vegan among youths in Sweden. Appetite. vol 41: Lea, E. J. (2001) Moving from Meat. Vegetarianism, Beliefs and Information Sources. Department of Public Health, The University of Adelaide Leblanc, J., Yoon, H., Kombadjian, A., Verger, P. (2000) Nutritional intakes of vegetarian populations in France. European Journal of Clinical Nutrition. vol 54(5): Lusk, J. L., Norwood, F. B. (2009) Some Economic Benefits and Costs of Vegetarianism. Africultural and Resource Econimics Review. October vol 38(2): March, K., Zeuschner, C., Saunders, A. (2012) Health Implications of a Vegetarian Diet: A Review. American J of Lifestyle Medicine. May-June: Messina, V., Mangels, A. R. (2001) Considerations in planning vegetarian diets: Children. J Am Diet Assoc. vol 101: Michalak, J., Zhang, X. C., Jacobi, F. (2012) Vegetarian diet and mental disorders: results from a representative community survey. Int J Behav Nutr Phys Act. (9): Nordic Nutrition Recommendations. (2012) Loetud:

33 28. Parm, Ü., Jürimäe, J., Orav, A., Lätt, E., Sokmann, S., Pedamäe, K., Mihkelson, P., Tamm, A. (2015) Influence of vegetarian diet to the factors associated with metabolic syndrome. J Adv Nutr Hum Metab. 2: Phillips, F. (2005) Vegetarian nutrition. British Nutrition Foundation, UK. 30. Pribis, P., Pencak, R. C., Grajales, T. (2010) Beliefs and attitudes toward vegetarian lifestyle across generations. Nutrients. May: 2(5): Robinson, F., Hackett, A., Billington, D., Stratton, G. (2002) Changing from a mixed to self-selected vegetarian diet influence on blood lipids. Journal of Human Nutrition and Dietetics. vol 15: Spencer, E. A., Appleby, P. N., Davey, G. K., Key, T. J. (2003) Diet and body mass index in 38,000 EPIC Oxford meat-eaters, fish-eaters, vegetarians and vegans. Int J Obes. vol 27: Stahler, C. (2006) How Many Adults Are Vegan? Vegetarian Journal. Loetud: Zilmer, M., Kokassaar, U., Lill, A. (2012) Normaalse söömise kursuste käsiraamat. Tallinn: Avita. 35. TAI Eesti koolinoorte tervisekäitumise uuring 2013./2014.a. Loetud: sekaitumine_ _raport.pdf, Tonstad, S., Butler, T., Yan, R., Fraser, G. E. (2009) Type of vegetarian diet, body weight, and prevalence of type 2 diabetes. Diabetes Care. vol 32: Hinduism Today kodulehekülg. Vegetarianism and Meat-Eating in 8 Religions. Loetud: Vegan.ee kodulehekülg. Olulisemad toitained. Loetud: Vinnari, M., Montonen, J., Härkänen, T., Männistö, S. (2008) Identifying vegetarians and their food consumption according to self-identification and operationalized definition in Finland. Public Health Nutrition. vol 12(4): Waldmann, A., Koschizke, J., Leitzmann, C., Hahn, A. (2003) Dietary intakes and lifestyle factors of a vegan population in Germany: results from the German Vegan Study. European Journal of Clinical Nutrition. vol 57(8): Weinser, R. (2000) Use of the term vegetarian. American Journal of Clinical Nutrition. vol 71:

34 42. White, R., Frank, E. (1994) Health effects and prevalence of vegetarianism. West J Med. vol 160: Williams, C.M., Burdge, G. (2006) Long-chain n -3 PUFA: plant v. marine sources. Proceedings of the Nutrition Society. vol 65: Worsley, A., Skrzypiec, G. (2008) Teenage Vegetarianism: Prevalence, Social and Cognitive Contexts. Appetite. vol 30: ÜRO magevee kodulehekülg (2012) World Water Development Report. Loetud:

35 LISA 1. Uurimistöö küsimustik Tere, hea kooliõpilane! Olen Prantsuse Lütseumi 11. klassi õpilane ja minu gümnaasiumi uurimustöö teemaks on Taimetoitlus noorte seas ja selle tervisemõjud. Teema valikul lähtusin plaanist ka ise taimetoitlust proovida. Küsimustikule vastamine võtab aega umbes 8 minutit ja eriti oodatud on kõigi vanuses taimetoitlaste vastused kuni 21. juunini. Sinu vastused, soovitused ja tähelepanekud on mulle suureks abiks ja orientiiriks taimetoitlaseks hakkamisel ning edasises uurimustöös. NB! Infot kogutakse anonüümselt ja seda ei jagata kolmandate osapooltega. Küsimuste ja/või ettepanekute korral võta julgelt ühendust! Beatrice Metsaorg, beatrice.metsaorg@gmail.com * 1. Oma toitumiselt olen (vali üks vastus): * 2. Eelmises küsimuses valitud dieeti olen järginud juba (vali üks): Kui võimalik, eelistan taimetoitu, kuid aeg-ajalt tarbin ka muud Laktovegetaarlane e. piimataimetoitlane - söön taimemaailma (toortoit, hapendatud aedvili, täisteratooted) tooteid, seeni ja piimatooteid Laktoovovegetaarlane e. piima kanamunataimetoitlane kasutan peale piima ka kanamune. Pollovegetariaan - tarbin taimseid saadusi ja linnuliha ning sellest valmistatud produkte Peskovegetaarlane - tarbin lisaks taimsetele toiduainetele ka kalasaadusi Semivegetaarlane (osaline taimetoitlus) tarbin taimseid toiduaineid, piimatooteid, muna, kala- ja heleda liha saadusi Vegan - täistaimetoitlane (sh ei tarbi ka piimatooteid ega võid) Toortaimetoitlane (ei keeda ega kuumuta toitu) Puuviljasööja e fruitariaan - söön ainult värskeid ja kuivatatud puuvilju, marju, pähkleid, tera- ja kaunvilju, mett ja oliiviõli Muu (täpsuta): Alla 6 kuu 6 kuud kuni 1 aasta 1 2 a 2 5 a 6 ja rohkem aastat Kogu oma teadliku elu 35

36 * 3. Hakkasin praegust dieeti järgima, sest (vali üks või mitu vastust): Arsti näidustusel Arsti soovitusel Mulle ei maitse liha/lihatooted Mul on laktoositalumatus Mul on gluteenitalumatus Minu peres järgivad kõik taimetoitlust Minu pereliige/pereliikmed hakkasid hiljuti taimetoitlaseks Mu sõbranna/sõber järgis seda dieeti ja soovitas mullegi Oma iidoli eeskujul Usulistel põhjustel/kaalutlustel Kaalu langetamise eesmärgil Kaalu tõstmise eesmärgil Lugesin raamatust/ajalehest/teatmikust selle kohta ja otsustasin proovida Eetilistel põhjustel (nt ei kannata loomade piinamist ja tapmist suurtes farmides) Olen kogu aeg sama dieeti järginud, otsene ajend puudub Muu (selgita) 36

37 * 4. Taimetoitlust järgides olen täheldanud järgmisi postiivseid muutusi: 37

38 *5. Oma praegust dieeti järgides olen täheldanud järgmisi tagasilööke/murekohti/probleeme: 38

39 * 6. Toitumisalast nõu ja infot olen saanud järgmistest allikatest (vali üks või mitu): Vegan.ee kodulehelt Facebooki taimetoitlaste gruppidest(jah, see on Vegan!; Eesti Vegan Selts jpt) Vastavast kirjandusest Koolitunnist Teadusartikleid lugedes Toitumisspetsialistilt Oma perearstilt Perelt Muu: (täpsusta) * 7. Mitmendasse klassi lähete a sügisel? * 8. Linn/asula, kus õppisite õppeaastal 2015/2016: * 9. Minu sugu: * 10. Minu vanus: 39

40 LISA 2. Andmetabelid Tabel 2. Kõigi täielikult vastanute dieedivalik Oma toitumiselt olen (vali üks vastus): Valikuvariant Valiku protsent Vastanute arv Kui võimalik, eelistan taimetoitu, kuid aeg-ajalt tarbin ka muud 15,8% 63 Laktovegetaarlane e. piima-taimetoitlane - söön taimemaailma (toortoit, hapendatud aedvili, täisteratooted) tooteid, seeni ja piimatooteid 5,5% 22 Laktoovovegetaarlane e. piima-kanamunataimetoitlane kasutan peale piima ka kanamune. 13,3% 53 Pollovegetariaan tarbin taimseid saadusi ja linnuliha ning sellest valmistatud produkte 0,5% 2 Peskovegetaarlane tarbin lisaks taimsetele toiduainetele ka kalasaadusi 5,8% 23 Semivegetaarlane (osaline taimetoitlus) tarbin taimseid toiduaineid, piimatooteid, muna, kala- ja heleda liha saadusi 3,0% 12 Vegan - täistaimetoitlane (sh ei tarbi ka piimatooteid ega võid) 51,8% 206 Toortaimetoitlane (ei keeda ega kuumuta toitu) 0,3% 1 Puuviljasööja e fruitariaan söön ainult värskeid ja kuivatatud puuvilju, marju, pähkleid, tera- ja kaunvilju, mett ja oliiviõli 0,0% 0 Muu (täpsuta): 4,0% 16 vastajaid 398 vastamata 0 40

41 Tabel.3 Taimetoitluse järgimise kestus Eelmises küsimuses valitud dieeti olen järginud juba: Valikuvariant Valikuprotsent Vastanute arv Alla 6 kuu 23,8% 54 6 kuud 1 a 27,7% a 36,6% a 10,6% 24 6 ja rohkem aastat 1,3% 3 Kogu oma teadliku elu 0,0% 0 vastajaid 227 vastamata 0 41

42 Tabel 4. Taimetoitluse ajendid ja põhjused Hakkasin praegust dieeti järgima, sest (vali üks või mitu vastust): Vastusevariandid Vastuse osakaal Vastanute arv Arsti näidustusel 1,3% 3 Arsti soovitusel 0,4% 1 Mulle ei maitse liha/lihatooted 29,1% 66 Mul on laktoositalumatus 7,5% 17 Mul on gluteenitalumatus 1,8% 4 Minu peres järgivad kõik taimetoitlust 0,9% 2 Minu pereliige/pereliikmed hakkasid hiljuti taimetoitlaseks 5,3% 12 Mu sõbranna/sõber järgis seda dieeti ja soovitas mullegi 15,9% 36 Oma iidoli eeskujul 4,4% 10 Usulistel põhjustel/kaalutlustel 1,8% 4 Kaalu langetamise eesmärgil 21,1% 48 Kaalu tõstmise eesmärgil 1,8% 4 Lugesin raamatust/ajalehest/teatmikust selle kohta ja otsustasin proovida 29,5% 67 Eetilistel põhjustel (nt ei kannata loomade piinamist ja tapmist suurtes farmides) 95,2% 216 Olen kogu aeg sama dieeti järginud, otsene ajend puudub 0,9% 2 Muu (täpsusta): 42

43 Keskkonnasäästlikkuse eesmärgil 7,0% 16 Protesti eesmärgil 0,4% 1 Tervislikel põhjustel 7,5% 17 valitud ajendeid 526 vastajaid 227 vastamata 0 Tabel 5. Taimetoitlusega kaasnevad positiivsed muutused. 43

44 Tabel 6. Vastuse protsentuaalne osakaal. Taimetoitlusega kaasnevad positiivsed muutused Tabel 7. Taimetoitlusega kaasnenud hinnangulised negatiivsed muutused ja enesetunne 44

45 Tabel 8. Vastuste protsentuaalne osakaal. Taimetoitlusega kaasnenud hinnangulised negatiivsed muutused ja enesetunne 45